Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

More documents

Recommendations

Info

Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 kasutamise võimalused ja viisid on tegelikkuses defineeritud just täiskasvanute poolt. Lapse õiguste teemalistes diskussioonides tõdetakse, et peamised raskused lapse õiguste ja osalemise küsimuse lahendamisel ei olegi seotud mitte niivõrd laste loomupärase haavatavuse ja ebaküpsusega, vaid nende sotsiaalse positsiooniga ühiskonnas (Lansdown 2010). Seega pole peamine takistus mitte see, et lapsed ei oleks loomupäraselt või oma arengustaatuse mõttes võimelised õigusi kasutama. Laste osalemine, aktiivsuse väljendamine ja õiguste kasutamine sõltub otseselt täiskasvanute toetusest ja pingutustest (ibid.). Lisaks üldisele soodsale sotsiaalkultuurilisele kontekstile, ühiskonnas levinud lapsekuvandile, lapse õiguste kuvandile ja täiskasvanute teadlikkusele ja toetusele on lapse õiguste tagamise juures olulised veel mitmed riigikorralduslikud ja õiguskaitse süsteemiga seotud aspektid. Näiteks on hädavajalik, et lapse õigused ja nende realiseerumise viisid oleks ühiskonnas selgelt defineeritud ning süsteemselt tagatud: peavad olemas olema vahendid ja meetmed lapse õiguste kaitseks (sh seadusandlus, poliitilised strateegiad ja tegevuskavad, teenused, rahalised ja inimressursid), efektiivne järelvalve, info kogumine ja olukorra hindamine (Theis 2003). Kokkuvõtlikult võib esile tuua järgmised lapse õiguste realiseerumist mõjutavad tegurid (Lansdown 2010): Õiguslike aspektidega seotud meetmed – nt kas on loodud kaebuste esitamise ja menetlemise süsteem, juurdepääs juriidilisele abile, seadused laste osalemise toetamiseks otsustusprotsessides jms. Laste juurdepääs õigustega seotud informatsioonile – nt kas on tagatud õigustealane õpetus koolides, lastesõbralik informatsioon asutustes, lapse õigusi arvestavad juhendmaterjalid spetsialistidele jne. Lapsed ei saa kasutada oma õigusi, kui nad ei ole neist teadlikud, ei oma juurdepääsu vastavale infole ega mõista seda. Täiskasvanute teadlikkus ja hoiakud lapse õiguste osas – kas nt toimub lastega töötavate spetsialistide koolitus, vanemate harimine, töö perekondade ja kogukondadega jms. Täiskasvanud peavad olema teadlikud lapse õigustest ja neid toetama. Laste võimalus mõjutada neid puudutavaid otsuseid igal ühiskonna tasandil – nt kas on olemas mehhanismid, mis võimaldavad lastel panustada teenuste arendamisse, mis soodustaks juurdepääsu meediale, laste ühingute ja organisatsioonide tegutsemist, kogukonnategevusi, laste esindatust kohalikes omavalitsustes ja riigiorganites, kaasatust poliitikate tegemisse. Need tegevused on omakorda seotud laste oskuste ja teadmiste arenguga ja seeläbi kompetentsuse suurendamisega. Mehhanismid kaebuste esitamiseks ja kahjude leevendamiseks – kas on tagatud teenused, mis võimaldavad lapse õiguste rikkumist ennetada ja tegeleda laste probleemidega, kas lastel on võimalused esitada kaebusi, kui nende õigusi on rikutud, kas lapsed on teadlikud kaebuste esitamise võimalustest jne. Eelnevale loetelule võib lisada veel ühe teguri (Theis 2003): efektiivse monotoorimissüsteemi. Peab toimuma süsteemne info kogumine lapse õiguste olukorra kohta, aruandlus, järelvalve, hindamine. Lapse õiguste ja vanemluse toetamise monitooringu väljatöötamine ja teostamine võimaldabki seda teha. Monitooringu väljatöötamisel keskendume inimeste teadlikkusele ja teadmistele, hoiakutele ja kogemustele, jättes kõrvale riikliku süsteemi ja mehhanismide toimimise hindamise. 14
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 2.1.4. Perekonna roll lapse õiguste tagamisel Nii ÜRO lapse õiguste konventsiooni kui Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse järgi lasub perekonnal ja vanematel esmane vastutus laste heaolu tagamise osas. Perekond on seejuures ka keskkond, kus pannakse alus laste teadlikkusele ja teadmistele õigustest ning kus lapsed omandavad kogemusi selles osas, kuidas oma õigusi kasutada. Teisisõnu mõjutab laste reaalne kogemus perekonna igapäevaste rutiinide ja praktikate osas seda, kuivõrd nad on teadlikud ja teavad oma õigustest ja nende tähendusest, millised on nende hoiakud õiguste suhtes ja kuidas neid kasutatakse. Lapsed õpivad sünnist alates pereliikmetega suhtlemise kaudu seda, millised on nende õigused ja tegutsemise võimalused. Võib tunduda harjumatuna mõte beebide õigustest ja nende tagamisest, ent vanematel on võimalik toetada ka väga väikeste laste õigusi. Lapse õiguste konventsiooni artiklid 12 ja 13 näiteks sätestavad lapse õiguse arvamuse avaldamiseks ja eneseväljenduseks. Sama sätestab Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse §11. Väikelaps õpib emotsionaalse ja kehakeelelise eneseväljenduse kaudu, kuidas tema käitumisele reageeritakse, see omakorda kujundab tema suhtlemisviise ja -stiili. Paljudes kultuurides näiteks kasvatatakse lapsi täiskasvanu juuresolekul vaikima ja nende arvamuse küsimist ei peeta oluliseks. Nii laste kui vanemate teadlikkus lapse õigustest on seotud ka arusaamaga sellest, mis on vanemate kohustused laste suhtes. Näiteks kuigi laste kaitse ja hoolitsusega seotud õigusi võidakse perekonnas kõrgelt hinnata, ei pruugi need olla teadvustatud õigustena, vaid vanemlike kohustustena (Morine 2000). Selline hoiak võib seostada hoolitsuse ja kaitse vanemlike kohustustega, samal ajal kui nt lapse autonoomia ja osalemisega seotud õiguste tagamist nende kohustuste osana ei nähta. Suurem toetus kaitse ja hoolitsusega seotud õigustele vanemate seas võib olla seletatav asjaoluga, et neid õigusi nähakse lapse heaolu tagamise iseenesest mõistetava osana, samal ajal kui lapse autonoomia ja osalemisega seotud tegevusi nähakse ohtlikena (nt riskid tervisele ja turvalisusele) (Morine 2000). Tegelikult on juba väga väikesed lapsed võimelised tegema teatud valikuid, nt selles osas, milliste mänguasjadega mängida, millised tegevused neile meeldivad, kellega nad soovivad suhelda. Täiskasvanute reaktsioonist oma emotsionaalsele ja kehakeelelisele eneseväljendusele õpivad nad, millised käitumisviisid on aktsepteeritud ja millised mitte (Inter-Agency Working Group on Children’s Participation 2008: 21-22). Lapse kasvades suureneb ka nende otsuste ring, mida laps teeb. Nii näiteks võivad juba veidi vanemad lapsed koos vanematega otsustada, mida selga panna ja süüa. On leitud, et lapsed, kes kasvavad perekonnas, kus on vajakajäämisi lapse kaitse ja hoolitsusega seotud õiguste tagamise osas, ei pea neid õigusi olulisteks ja arvavad, et sama teevad ka nende eakaaslased (Morine 2000). See tähendab ühtlasi, et need lapsed kalduvad arvama, et neil ei olegi õigus paremale kaitsele ja hoolitsusele. Perede sotsiaalmajanduslik staatus seega mõjutab lapse õiguste tagatust ja ka hoiakuid ja teadlikkust lapse õiguste osas. Samas on leitud, et need lapsed, kes saavad rohkem rakendada oma autonoomia ja osalemisega seotud õigusi, peavad autonoomia ja osalemise õigusi oluliseks ja arvavad, et seda teevad ka nende eakaaslased (ibid.). Seega on laste varasemad kogemused ja arusaamad selles osas, mis neil on ja mida nad saavad teha, seotud hoiakutega lapse õiguste suhtes. 15
Page 1 and 2: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 13: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 65 and 66:
Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191:
show all

Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?