Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

More documents

Recommendations

Info

Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 täiskasvanuid (Christensen ja Prout 2002). Samuti ei pruugi nn lastesõbralikud meetodid kõigile lastele tavapärastest tehnikatest enam sobida (Dockett et al. 2011). Tavapäraste uurimismeetodite kasutamine laste uurimiseks vähendab laste ja uurija vaheliste võimusuhete asümmeetriat ja patroniseerimisohtu (Punch 2002a). Ka see, et nn lastesõbralikud uurimistehnikad on võrdlemisi uued ja nende mõjusid ei ole veel piisavalt põhjalikult analüüsitud, räägib tavapäraste uurimismeetodite kasutamise kasuks (ibid.). Käesolevas uuringus tunnistatakse lapse subjektust ning lapse elu ja õiguste uurimisel kaasatakse ka lapsi, sealjuures lähtutakse arusaamadest laste kognitiivse võimekuse ja sotsiaalse kompetentsuse kohta. Samas kasutatakse laste uurimiseks samasuguseid uurimismeetodeid kui täiskasvanute uurimiseks – fookusgrupi intervjuusid, kognitiivset intervjueerimist ning ankeetküsitlust. Samas võetakse neid meetodeid rakendades arvesse siiski, et tegu on lastega. 2.3.2. Eetilised küsimused Üldjoontes on laste uurijad seisukohal, et uurimise käigus tõstatuvad eetilised küsimused on laste ja täiskasvanute uurimise puhul sarnased (Lahman 2008). Siiski võimendab laste uurimisel eetikaküsimuste kaalu uuritavate laste ja täiskasvanud uurija võimusuhe (Christensen & Prout 2002, Lahman 2008, Punch 2002a). Uurimine ei toimu vaakumis ning uurimissituatsiooni tulevad kaasa üldised ühiskonnas ja kultuuriruumis levinud arusaamad võimust ning vanuse seostest võimuga (Christensen 2004). Kuna täiskasvanud on ühiskonnas laste suhtes võimupositsioonil, võib lastel uurimissituatsioonis olla keeruline uurijaga mitte nõustuda või väljendada arvamusi, mis võivad nende hinnangul olla täiskasvanule mitteaktsepteeritavad (Hill 2005). Seega võib uurija ja uuritava võimusuhe laste uurimise puhul viia selleni, et lapsed ei väljenda siiralt oma arvamust (Christensen 2004). Laste ja täiskasvanute erinevat sotsiaalset staatust ei tohi ignoreerida, vaid sellega tuleb uuringuid planeerides ja läbi viies arvestada (Hill 2005). Christensen ja Prout (2002) pakuvad laste ja täiskasvanute võimu asümmeetria tasakaalustamiseks välja eetilise sümmeetria kontseptsiooni. Eetilise sümmeetria lähtekohaks on arusaam, et uurija ja uuritava suhe on samasugune sõltumata sellest, kas uuritavaks on laps või täiskasvanu. Seega tuleb laste uurimisel lähtuda samadest eetilistest standarditest nagu täiskasvanute uurimisel ning kasutada uurimismeetodeid, mis ei ole nn “lapsesõbralikud”, vaid on kooskõlas konkreetsete uuritavate kogemuste, huvide, väärtuste ja igapäevaeluga (ibid.). Hill (2005) tõdeb, et väljaspool meditsiiniuuringuid ei ole laste uurimise eetilised aspektid piisavalt tähelepanu ja diskussiooni pälvinud ning tõstatab neli peamist uurimiseetikaga seotud teemavaldkonda – laste kaasamine; nõusolek uuringus osalemiseks ja valikuvabadus osaleda; võimalik lastele tekitatav kahju; privaatsus ja konfidentsiaalsus. Laste kaasamine. Enamus lapsi puudutavaid uuringuid on täiskasvanute poolt initsieeritud ja eesmärgistatud (Hill 2005). Ka selle üle, mil määral lapsed uuringus osalevad ning kuidas toimub andmekogumine, otsustavad tavaliselt täiskasvanud (Dockett & Perry 2007, Lahman 2008, Punch 2002a). Seoses lapsi senisest enam kaasavate uurimissuundade esilekerkimisega on aga tõusetunud ka küsimus laste osaluse üle otsustamise eetilisusest, mille lahendusena on mitmed uurijad 36
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring PRAXIS 2012 võimaldanud lastel uuringus osalemise, andmekogumise viiside jmt osas aktiivsemalt kaasa rääkida (Dockett & Perry 2007, Hill 2005). Nõusolek uuringus osalemiseks ja valikuvabadus osaleda. Sageli kerkivad eetikaküsimused laste uurimisel seoses informeeritud nõusolekuga ehk sellega, kelle nõusolek on vajalik või piisav lapse uuringusse kaasamiseks (de Leeuw et al. 2004, Dockett & Perry 2007, Lahman 2008, Punch 2002a). Regulatsioonid selle kohta, millise vanuseni tuleb laste uurimisel küsida hooldaja nõusolekut, on riigiti erinevad. Lisaks lapse seadusliku hooldaja nõusoleku saamisele peetakse oluliseks, et ka selleks võimeline olev laps ise annaks uuringus osalemiseks nõusoleku (de Leeuw et al. 2004, Dockett & Perry 2007, Hill 2005). Hill (2005) rõhutab, et nõusolekut uuringus osalemiseks peab laps saama igal ajahetkel tagasi võtta. Lapselt informeeritud nõusoleku saamine eeldab, et uuringu eesmärki ning läbiviimist puudutavaid detaile selgitatakse lapsele mõistetaval viisil ja keeles (de Leeuw et al. 2004, Hill 2005). Võimalik lastele tekitatav kahju. Üldjuhul sotsiaaluuringute käigus respondentidele füüsilist kahju ei tekitata, kuid tähelepanelik tuleb olla uuringus osalejate emotsionaalse heaolu tagamisel (Hill 2005). Oht emotsionaalse kahju tekitamiseks on eriti kõrge juhul, kui uuritakse traumaatilisi sündmusi jmt sensitiivseid teemasid (ibid.). Uurijatel ei ole soovitatav puudutada valusaid ja ärritavaid teemasid, kui seda aga vältida ei saa, tuleb osalejatele pakkuda tuge ka uuringu andmekogumise järel. Oluline on tagada ka see, et uuringutulemuste avaldamine ei tekitaks respondentidele või teatud laste grupile kahju (ibid.). Privaatsus ja konfidentsiaalsus. Osalejate privaatsuse ja konfidentsiaalsuse tagamisel on olulised kolm elementi. Esmalt on oluline tagada respondentide avalik konfidentsiaalsus, st uuringuraportites, esitlustel jm peavad andmed olema esitatud anonümiseeritult vältimaks võimalikku respondentide tuvastamist (Dockett & Perry 2007, Hill 2005). Teiseks tuleb tagada osalejatele konfidentsiaalsus nende sotsiaalses võrgustikus, st uuringu käigus saadud infot ei tohi jagada teistele lapsi tundvatele isikutele (õpetajad, pereliikmed, sõbrad jne) (ibid., ibid.). Kolmandaks tuleb vältida kolmandate osapoolte privaatsusrikkumisi ehk olukorda, kus üks grupp või isik avaldab uuringu käigus teiste gruppide või isikute kohta privaatset teavet (Hill 2005). Nõudest respondentide privaatsusele ja konfidentsiaalsusele võib üle astuda vaid juhul, kui uuringu käigus antakse uurijale infot tõsisest väärkohtlemisest (ibid.). Lisaks metodoloogilistele ja eetilistele küsimustele tuleb laste uurimisel tähelepanu pöörata andmekogumise kontekstile. Lapsed on väga kontekstitundlikud (Borgers et al. 2000, Dockett & Perry 2007, Hill 2006) ning seetõttu on uuringu läbiviimise koht, aeg ja korraldus olulised. Küsimusi ja täiskasvanute käitumist tõlgendavad lapsed vastavalt uuringu läbiviimise keskkonnale ning annavad vastuseid, mis on kooskõlas nende arusaamaga enda rollist vastava keskkonnas (nt klassiruumis, kodus, ülikoolis, noortekeskuses läbi viidud uuringud). (Christensen 2004, McKechnie 2002, viidatud Hill 2006). 37
Page 1 and 2: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 35: Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 87 and 88:
Lapse õiguste ja vanemluse monitoo
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
Page 183 and 184:
Page 185 and 186:
Page 187 and 188:
Page 189 and 190:
Page 191:
show all

Lapse Ãµiguste ja vanemluse monitooring - Lasteombudsman

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?