Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

More documents

Recommendations

Info

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177omavahel rohkem kui 50 % ning see muudab nende analüüsimise ja üldistamisemõtetuks. Kuid arvutuslikult moodustaks näiteks 60 hetkel kehtiva keskmisekuupalgaga täiendavast töökohast saadav maksutulu üle 5% Paldiski linna eelarvepraegusest mahust.5.12 Infrastruktuuri mõju5.12.1 Infrastruktuuri ehitamise mõjuTeemaplaneeringuga kavandatav teede jaaruande lisas 2.1.tehnovõrkude lahendus on toodud KSHTeemaplaneeringu teedevõrgustiku lahenduses on planeeringualale juurdesõidudkavandatud olemasolevate ja varem planeeritud teetrasside baasil. Kuivenduskraavide,põrkepiirete jms. teerajatiste ehitamise vajadus puudub.Krundisisene allasõit Leetse astangult lahendatakse olemasolevalt teetrassilt.Pinnasetee laiendatakse laiuseni 6 m ja ehitatakse välja kõvakattega teena. Teetrass onkavandatud Kadaka tee äärest 6% kaldega. Teetrassi rajamisel ei kasutata lõhketöid,mis võiksid klinti kahjustada. Ehitustööd, eriti vibromehhanismidega pinnasetihendamine, põhjustab vibratsiooni. Hinnanguliselt on väiksemate vibromehhanismidepõhjustatud vibratsiooni mõjuala vähem kui 10 m. Arvestades asjaoluga, et klint onmattunud, ei põhjusta vibratsioon selle varinguid ega murenemisi. Lähtuvalt alageoloogilistest ja hüdroloogilistest tingimustest (vt. lisa 3. 10) ei mõjuta teetrassirajamine pinna- ega põhjavee režiimi.Klindialusel territooriumil jälgib teetrass olemasolevat pinnaseteed maksimaalsesvõimalikus ulatuses kuni tankerkaini. Tee laiendus läbib III kategooria kaitsealuse taimeaas-karukella kasvukohta. Laienduse alale jäävad taimeliigi isendid tuleb laienduse alalt+ 5 m tsoonist mõlemal pool laiendatavat teelõiku ringi istutada (vt ptk. 8.3). Kinnistudetailplaneerimise, projekteerimise ja ehitustööde korraldamise staadiumis tulebvältida aas karukella ja nõmmnelgi kasvukohtade (vt joonis 19) kahjustamist tallamise,ehitusmaterjalide ladustamise ning muu ehitustegevusega seotud tegevuse näol. Senisepraktika kohaselt on kasvukohtade kahjustamise vältimine võimalik kui ehitusettevõtjaon kaitsealuste liikide kasvukohtade asukohast ja ulatusest informeeritud ning110
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177ehitustööde korraldamisel ja teostamisel jälgitakse head tava. Vajalik on hilisem seirekorraldamine (vt ptk. 8.5).Tehnovõrgud terminali territooriumil rajatakse suundpuurimise meetodil võipaigaldatakse estakaadidele. ´Suundpuurimistööde projekteerimisel arvestatakse alati asukoha geoloogilistetingimustega. Sellega välditakse klindiastangu stabiilsuse kahjustamist, varinguid jamurenemisi tööde piirkonnas. Oht varinguteks Leetse astangul puudub, kuna klint onehitustööde mõjualas mattunud.Eesti Geoloogiakeskuse peahüdrogeoloog Rein Perensi hinnangul (vt lisa 3.10) ei avaldasuundpuurimine mõju põhja- ega pinnavee režiimile ning ei põhjusta muutusikaitsealuste taimeliikide kasvutingimustele. Suundpuurimiseks klindialuselterritooriumil on vaja rajada üks 10 m 2 suurune teeninduspolügon. Pinnase- jataimkatte tallamine tekib ehitustööde head tava jälgiva korraldamise puhul ainultpolügoonil. Vältida tuleb polügooni rajamist kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadele.III kategooria kaitsealuste liblikaliikide tume – nõlvaöölane ja hahkkaruslane kaitsekstuleb puurimised võimalusel teostada talveperioodil püsivate miinuskraadide ajal.Kindlasti peab vältima suundpuurimiste läbiviimist liblikaliikide sigimiseks olulistelajaperioodidel mai keskpaigast kuni juuni keskpaigani (hahkkaruslase lennuaeg) ja juulikeskpaigast kuni augusti keskpaigani (tume – nõlvaöölase lennuaeg).Gaasimahutite, aurustite ja nende teenindustsooni stabiilse aluspinna moodustamisekssüvendatakse mahutipargi ala maksimaalselt 2 ha ulatuses – 4 m sügavuseni ühe võimitmeks liigendatud süvendi rajamisega. Süvendi serv on klindile mitte lähemal kui 50m kaugusel. Lisaks on müra, vibratsiooni ja tolmu tekke hindamisel arvesse võetudhiljem suletavaid vundamendisüvendeid.Põhjavee tase selles piirkonnas on -3 m. Seega paikneb süvendi põhi ligikaudu 1 meeterallpool vabapinnalise põhjavee taset tekitades vajaduse alandada süvendi piirkonnaspõhjavee taset ligikaudu 1 m. See põhjustab alanduslehtri tekkimise. EestiGeoloogiakeskuse hinnangul moodustub süvendi alale alanduslehter raadiusega 300 m.Maksimaalse aastase sademetehulga (750 mm/a) korral on arvutuslik põhjavee111
Page 4:
Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 7 and 8:
Dodatkowe informacje dotyczącebezp
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Pakri ja Lohusalu poolsaare vahelin
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
17 Punajalg-tilderTavaline rannikul
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
Page 57 and 58:
Page 59 and 60: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 109: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
show all

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?