Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177olulises kasvus. Sellist muutust loomapopulatsioonide seisundis seletataksetoitumistingimuste paranemisega, s.t orgaanikarikaste osakeste hulga suurenemisegavees ja setetes (viited Mereinstituudi aruannetes). Seega toetudes mujal läbi viiduduurimistulemustele võib prognoosida ehituspiirkonna vahetus ümbruses sessiilsetezoobentose liikide (Macoma balthica, Cerastoderma glaucum) arvukuse ja biomassimõningast kasvu. Tööde mõju nektobentosele (põhja kohal ujuvatele selgrootutele) eiole nii selgelt väljendunud kui eelpoolmainitud sessiilsete loomade puhul. Tõenäoliseltvõib samuti suureneda orgaanikarikka hõljumiga piirkondi eelistavate liikide (näiteksCorophium volutator) arvukus ja biomass.Sildumiskai betoonvaiad moodustavad merekeskkonnas uue kõva settepinnasekoosluse. See suurendab tulevikus biotüüpide mitmekesisust piirkonnas. Arvestadesvalitud lahendust ei hakka tekkiv biotüüp olemasolevate elupaigatüüpide üledomineerima. Kõva settepinnase koosluse teke suurendab mõningal määral kaladekoesubstraati piirkonnas.Eesti Mereinstituudi poolt Sillamäe ja Muuga sadamate ning Paldiski Lõunasadamakeskkonnamõjude ehitusaegne ja -järgne seire on näidanud, et sadamate rajamise toimepõhjataimestikule ja -loomastikule on lühiaegne ning muutused tasanduvad mõneaastaga. Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et nimetatud sadamate puhul oli tegemistsuuremahuliste süvendus- ja kaadamistööde (nt. 2.85 milj. m³ Sillamäe sadamasüvendustöödel), mida käesoleval juhul ei kavandata. TÜ Eesti Mereinstituudi hinnangulei avalda kavandatud mahus hüdrotehnilised tööd kalastikule negatiivset mõju (vt lisa3.2.2).98