Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

More documents

Recommendations

Info

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelicapalustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii),jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Pakriloodusala pindala on 20472,24 ha.6.6 Kaitstavad elupaigatüübid, liigid ja olulise mõju määraminePaldiski LNG terminali teemaplaneeringu mõjualasse jäävad TÜ Eesti Mereinstituudikorraldatud inventuuri (vt. lisa 3.2.1) kohaselt elupaigad veealused liivamadalad (1110)ja karid (1170) (vt joonis 25).Lisaks on planeeringualal nõmmnelgi kasvukoht.Veealused liivamadalad (1110). Vastavalt 2007 aasta definitsioonile on selleelupaigatüübi puhul tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuva, valdavalt liivastestsetetest koosnevate moodustistega. Peale liivase sette võib põhja substraadi hulkakuuluda ka jämedamat fraktsiooni kuni kruusa ja kivideni välja. Juhul kui liivane setekatab kõvemat substraati kas peenema või paksema kihina, klassifitseeritakse sellisedpõhjad samuti liivamadalateks, juhul kui settes esinevad liivamadalatele omasedbioloogilised kooslused. Liivamadalaid iseloomustab iseloomuliku elustiku olemasolu,millele Läänemere tingimustes vastab kõrgemate taimede, mändvetikate ja arvutatekarbipopulatsioonide esinemine. Tavaliselt ei ulatu liivamadalad sügavamale kui 20 m,kuid definitsiooni järgi võib sügavus olla ka suurem, kui settes esinevad liivamadalateleiseloomulikud kooslused. Seega uue definitsiooni järgi on määravaks peamiselt vaidkaks faktorit: sette koostis (peab domineerima liivane sete) ja iseloomulik bioloogilinekomponent.Tunnustaimed: Elupaigatüübile on iseloomulik suhteliselt taimestikuvaeste kooslusteolemasolu. Kuna elupaigatüüp esineb enamasti hüdroloogiliselt aktiivsetespiirkondades, siis on ka kinnitunud põhjataimestiku esinemine tavaliselt raskendatud.Kui põhjataimestik esineb, siis on ta esindatud kõrgemate veetaimede või harvemmändvetikate kooslustega. 2007 aasta juhendi järgi on liivamadalatele iseloomulikudmeriheina, penikeelte, Ruppia sp. ja mändvetikate kooslused. Tunnusloomad: kunategemist on tavaliselt aktiivsete põhjadega on sessiilne põhjaloomastik tavaliselt140
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177suhteliselt liigi ja biomassivaene. Tüüpilisemateks liikideks on balti lamekarp,liivauurikkarp ja südakarp.Ohustatus: Üldiselt mitte ohustatud. Ohuks eelkõige otsene inimtegevus (süvendamine,kaadamine).Karid (1170). Loodusdirektiivi mõistes (2007 aasta täpsustatud definitsioon) onkaride näol tegemist merepõhjast litoraali või sublitoraali kerkivate reeglina kõvastsubstraadist moodustunud pinnamoodustistega. Selle elupaigatüübi sügavuslevikumääramisel ei kasutata enam kindlat sügavuse parameetrit, vaid elupaigatüübiolemasolu määratakse ära iseloomulike bioloogiliste koosluste tsoneeringuga.Iseloomulikeks liikideks on Läänemere tingimustes välja toodud põisadru, Furcellarialumbricalis, Mytilus trossulus, Dreissena polymorpha ja Balanus improvisus esinemine.Karisid asustavat elustikku iseloomustab äärmiselt kõrge bioloogiline produktiivsus jadünaamilised keskkonnatingimused. Eesti rannikumeres esineb antud elupaigatüüpharvem võrrelduna liivamadalatega. Enamasti on teda leida moreense päritolugamerepõhja seljandike piirkonnas ning veealuste paepaljandite puhul. Eestis kuuluvadkaride elupaigatüüpi rannikumere rahnuderikkad alad või aluspõhjakivimeistmerepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Eestis tuleb selleelupaigatüübi alla arvata ka mõnede saarte ümbruses (Osmussaar, Pakri ja Vaikasaared) esinevad enam-vähem sileda pealispinnaga ning astmeliselt sügavamalelaskuvad kaljurahnud.Tunnustaimed: Põhjataimestiku moodustavad põhiliselt erinevad pruun- japunavetikate kooslused. Kui valgustingimused (sügavus) võimaldavad, siis arenebsublitoraalis kõrge biomassiga ja liigilise mitmekesisusega põisadru kooslus. Põisadruvööndist sügavamal leidub siin tavaliselt ohtralt kinnituvat agarikku või söödavatrannakarpi.Tunnusloomad: Selgrootutest võib leida kividel vetikate vahelt ja sügavamatestpiirkondadest söödavat rannakarpi ja rändkarpi. Põisadru kooslustes elab hulgaliseltliikuvaid põhjaloomi – kirpvähid, müsiidid, lehtsarved. Kalastik võib olla liigirikas. Tihtivõib kohata lesta, emakala, kammeljat, merisiiga, nolgust.141
Page 4:
Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 7 and 8:
Dodatkowe informacje dotyczącebezp
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Pakri ja Lohusalu poolsaare vahelin
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
17 Punajalg-tilderTavaline rannikul
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62:
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 139: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
show all

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?