Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E11773.3 LinnustikPakri poolsaar ja Pakri neem ning tema põhjatipp on üks parimaid rändlindudevaatluskohti Eesti põhjarannikul. Läbirändel peatub mõlemal pool Pakri poolsaartarvukalt veelinde – sadu väike- ja laululuiki, tuhandeid merivarte, sõtkaid, aule;rändeperioodidel (aprillis-mais ja septembris-oktoobris) lendab siitkandist läbikümneid tuhandeid aule, sõtkaid, merivarte, vaeraid; tuhandeid kaure. Jäävabaltalveperioodil talvitub siin arvukalt kühmnokk-luiki, aule, sõtkaid, jääkosklaid. Eelkõigeon aga Pakri neem tuntud kui ainus arktilise linnu – krüüsli püsiv pesitsuspaik Eestis,mida tuntakse juba 19. sajandist. Haudelinnustiku poolest on liigirikkaim paik Pakrisaarte vaheline väin.Eeltoodu tõttu on siinsed alad arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade ja Natura2000 võrgustiku linnuhoiualade hulka. Viimase konkreetseks väljundiks on 2005.a.moodustatud Pakri linnuala.Pakri linnuala iseloomulike lindude nimistus mainitakse 17 liiki vee- või rannikulindu.Neist üldlevinud ja tavalisi linde esindavad sinikael-part, kühmnokk-luik, kalakajakas,tuttpütt, jääkoskel. Tavalisi läbirändavaid liike esindavad aul, sõtkas, viupart, merivart,tutkas, laulu- ja väikeluik, kellest tänapäeval on kahaneva arvukustrendiga aul, merivartja väikeluik. Pesitsejatena on viimastest Eestis laululuik, viupart ja sõtkas vähearvukad,tutkas ja merivart haruldased. Suhteliselt tavaliste haudelindudena esinevad hüüp,hahk, punajalg-tilder, tõmmuvaeras. Kõige tähelepanuväärsem liik loendis on krüüsel,sest tema ainus pesitsuskoht Eestis asub Pakri neemel.Teatavasti oli Paldiski ümbrus aastail 1960-1990 kinnine tsoon, kuhu looduseuurijadpääsesid väga harva. Seda lünka asuti täitma 1990. aastatel, mil selgus, et siinnerannikumeri on paljude veelindude tähtis peatuspaik rände perioodidel ning ka olulinetalvitusala. Eriti linnurikkaks vee- ja rannikulindude pesitsusalaks aga osutus Suure jaVäikese Pakri saare ümbruse mere- ja rannikumaastik ning seda eriti saarte vahelisesväinas, kus leidub väga soodsaid elupaiku, nagu laiud, roostik. Põhiline andmestik selleala linnustiku väärtustest on koondatud Eesti Ornitoloogiaühingu väljaandesse HirundoSupplementum 4 – 2001. 17 eelpool nimetatud linnuliigi osas, mida mainitakse uue29