Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177diktoneemakildast (graptoliitargiliit) emineerub radooni (vt.ptk 3.5), alale onomavoliliselt ladestatud prügi, sealhulgas probleemtoodete jäätmeid. Elupaigaläheduses asub ka teine, Testepere lubjakivikarjäär.Tume-nõlvaöölane (Chersotis andereggii) liik sisaldab kolme alamliiki: üks neist onlevinud Aasias, teine Lõuna-Euroopas Alpides ja kolmas, Chersotis andereggii arcanaMikkola, 1987, on leitud vaid Põhja-Eestis ja Lõuna-Soomes. Elab luitemaastikul jarannalähedastel nõmmedel. Lendab juuli teisel poolel ja augusti alul.Hahkkaruslane (Phragmatobia luctifera) on maailmas laialt levinud. Euroopas (Andorra,Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Moldaavia, Rumeenia,Venemaa Peterburi oblast, Soome, Eesti), Väike-Aasias, Lõuna-Siberis, Amuuri aladestkuni Korea ja Jaapanini. Põhja-Euroopas on liik lokaalse levikuga. Elab liivasel rannikulning luidetel. Lendab mai lõpust juuni keskpaigani. Olemasolevate andmete põhjal onEesti selle liigi leviala põhjapiir.Oma varjatud eluviisi tõttu on mõlemad ööliblikaliigid väga raskesti uuritavad. Nendeleiud on sihipärase töö ja mitmete soodsate asjaolude kokkulangemise tulemus,juhuslikult hahkkaruslast ja tume- nõlvaöölast leida ei ole võimalik. Liikide püüdmisekson vaja oma ala kogenud spetsialisti, vastavat püüdetehnikat (mõlemaid Eestisspetsialistide arvates ei piisa) ning kindlate ilmaolude kokkulangemist. Hahkkaruslasedsatuvad Tartu Ülikooli teadlaste väitel (vt. lisa 1.23) sageli ämblikuvõrkudesse ningniisuguseid hukkunud liblikaid on lihtne leida ka päeva ajal, kuid ämblikuvõrkudessesattunud hahkkaruslasi ei suuda ilma lepidopteroloogiliste oskusteta inimesed kuidagituvastada ega leidu väärtuslikuks pidada. Ilmselt seetõttu on nende levikuandmedEestis puudulikud kuigi liikidele sobivaid biotoope leidub meie põhja- ja looderannikulpiisavalt. Asjakohast seiret ei ole registreeritud leiukohtades ja ökoloogilistelt sobivatesbiotoopides läbi viidud.Tume-nõlvaöölase esimesed püügiandmed pärinevad 19. saj. lõpust Narva lähedalt Ida-Virumaalt. Siis koguti 2 isendit. 1905. aastal saadi 1 isend Vääna-Jõesuu lähedaltHarjumaalt. 1980. aastal leiti väike tume-nõlvaöölase populatsioon Tallinnas ca 10 hasuurusel maa-alal Pärnamäe kalmistu ja teletorni vahel, paepealsel liivikul. Järgnevalviiel aastal leiti liiki sellelt alalt regulaarselt:88