Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Vastavalt matemaatilise modelleerimise tulemuste arvutusgraafilise materjalianalüüsile võib väita, et kai ehitamise I variandi puhul jääb ehitise mõju lokaalseks.Mõju Kloogaranna supelrannale ei ole ette näha.5.7 Mõju mereelustikule5.7.1 Sadama ehitamise mõjuPeamised mereelustikule avalduvad mõjud tekivad üldjuhul mere süvendamise jasellega kaasneva süvenduspinnase merre kaadamise tagajärjel. Pakrineemetankerlaevade sildumiskai on eskiisprojekti staadiumis 13 projekteeritud nii, etsüvendus- ja kaadamistööde vajaduse puudub. Selleks ehitatakse merre ca 900 mpikkune estakaad, mis toetub iga 30 meetri järel vaiadele. Mereelustikule avalduv mõjusaab tekkida tugivaiade ehitamisel veesambasse paisatavate setete tulemusena.Elustiku ja elupaigatüüpide tuvastamiseks tehti TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste pooltplaneeringualaga piirnevas rannikumeres ulatuslik inventuur (vt. lisa 3.2.1). Inventuuritulemused on võetud keskkonnamõju hindamise aluseks. Inventuuri ruumiandmetepõhjal on koostatud kavandatava sildumiskai mõjuala elupaigatüüpide plaanind (vtjoonised 25 ja 26). Elustikule ja elupaigatüüpidele avalduva mõju käsitlusetäiendamiseks vastavalt Keskkonnaameti 19.11.2010 kirjale nr. HJR 6-8/30779-8konsulteeriti TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia vanemteadur PhD Georg Martiniga.Joonise 25 kohaselt jäävad sildumiskai ehitamise mõjualasse EL Loodusdirektiivi lisas Iklassifikatsiooni kohased elupaigatüübid mereveega üleujutatud liivamadalad (1110);karid (1170) ja mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140).Direktiivi mõistes esmatähtsaid elupaigatüüpe planeeringuala mõjupiirkonnas eituvastatud. Hüdrotehnilised tööd mõjutavad liivamadalaid, mis on uuringuala valdavelupaigatüüp. Inventuuri tulemuste kohaselt on taimestiku ja loomastiku biomassileviku piir ca 10 m sügavusel. Sildumiskai põhikonstruktsioon rajatakse 20 m sügavusse13 ja 13 EstKonsult OÜ töö nr A92496