Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

More documents

Recommendations

Info

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177et tegemist ei ole kaitse all olevate kooslustega ning seni ei ole üheselt selge kaselupaigatüübid planeeringualal on määratud õigesti.Teemaplaneeringuga on tehtud ettepanek vähendada rohekoridori laiustklindipealsel alal. Koridori täpne asukoht määratakse detailplaneeringustaadiumis. Oluline on detailplaneeringu kehtestamisel tagada rohekoridoriökoloogiline funktsioneerimine. Metoodika kohaselt võib klindialune ala jätkatarohekoridorina oma ökoloogilise ülesande täitmist, sest koridoride laiust üheseltmääratud ei ole. Siiski soovitavad eksperdid kaaluda rohekoridorile uue asukohaleidmist. Paldiski Linnavolikogu on oma 20.12.2007. otsusega nr 78 algatanudPaldiski linna üldplaneeringu ja selle KSH koostamise. Üldplaneeringukoostamise käigus saab vajadusel määrata, täpsustada ja muuta rohevõrgustikuasukohta vastavalt selle KSH tulemustele. Ekspertide esialgsel hinnangul onvajadusel rohekoridorile üldplaneeringuga uue asukoha leidmine võimalik.Pakrineeme on III kategooria liblikaliikide tume – nõlvaöölane ja hahkkaruslaneoluline elupaik. Teaduslikud andmed nende liblikaliikide leviku ja arvukusekohta on puudulikud, sest asjakohast seiret ei ole kõigis registreeritudleiukohtades ja paljudes ökoloogilistelt sobivates biotoopides läbi viidud.Keskkonnaministeeriumile tehti 2006. aastal ettepanek liikide kaitseksLooduskaitseseaduse mõistes püsielupaiga moodustamiseks Pakrineemel.Terminali ehitamine klindipealsele alale säilitab kaitsealuste liblikaliikideelupaiga. Ekspert pakkus välja sobivad leevendavad meetmed liblikaliikideleavalduva mõju vähendamiseks.Lepidopteroloog Aare Lindt tegi KSH käigus ettepaneku tõsta tume- nõlvaöölasekaitsestaatus Eestis kõrgema, II kategooria tasemele. Sellise otsuselangetamiseks on vaja korraldada süstemaatiline teaduslikel alustel seire kõigisEestis teadaolevates tume- nõlvaöölase leiukohtades, määrata leiu- ja elukohakriteeriumid liigi ökoloogiast lähtuvalt. Ilmselt on liigile sobivad biotoobid meiepõhjarannikul ja saartel, sest selle ööliblika leiukohti on varasematest aegadestteada Saaremaalt Narvani.168
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Arendaja tellimusel viisid lepidopteroloogid 2011. aasta juunis läbi täiendavadhahkkaruslase leviku uuringud mitmetes liigile sobivates biotoopides javarasemates leiukohtades. Aare Lindt püüdis 6 statsionaarse valguspüüniseganing 14 valguspüügiga Spithamist Läänemaal kuni Salmistuni Harjumaal kokku17 hahkkaruslase isendit. Eksperdi jaoks olid üllatavad leiud suuretallamiskoormusega Meremõisa RMK telkimisalal ja mitme km kaugusel merest.Koostöös Phd. Jaan Viidaleppaga tegi ekspert järelduse, et tegemist ei olejuhuleidudega. Hahkkaruslase püsielupaik ulatub Pakri neemelt laiemale maaalale,kui seni arvati.2011. aasta juulis toimuvad Aare Lindti juhtimisel KSH menetlusest sõltumatulttume – nõlvaöölase levikuuuringud Laokülas. Nädalaga püüti üle kümne isendi.Lepidopteroloogide hinnangul on tegemist liigi elupaigaga. Esialgsetel andmetelon elupaik umbes 1500 meetrit pikk ja kuni 300 meetrit lai.Sellega on tõendatud KSH ekspertgrupi varasem empiiriline hinnang, etPakrineeme ei ole hahkkaruslase ega tume-nõlvaöölase ainuke leiu- ega elupaikEestis. Kuna tegemist on III kategooria kaitsealuse liigiga, siis tuleb liigi levikutlaiemalt uurida ning vajadusel tagada liigi kaitse kõigis leiu- ja elukohtades.Planeeringualale jäävad teadaolevalt II ja III kategooria kaitsealuse taimeliikidekasvukohad. I kategooria taimeliikide kasvukohti planeeringualal teada ei ole.Mõju kaitstavatele taimeliikidele on oluliselt suurem 1. alternatiivi (vt ptk. 7.1)korral. Seda on alternatiivide võrdlemisel ühe kriteeriumina arvesse võetud. KSHkäigus on välja pakutud meetmed taimeliikidele avalduva mõju vähendamiseksjuhul, kui teemaplaneering kehtestatakse. Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. amääruse nr 248 Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord sätestabtingimused kaitsealuste taimeliikide ümberistutamiseks. Sellekohane praktikaon Eestis olemas (vt. ptk. 8.3). Vajalik on edasise seire korraldamine (vt. ptk. 8.5).Kui terminali ehitamisel jälgitakse kehtivaid keskkonnakaitsealaseid nõudeid,siis ei avalda terminali ehitamine ega hilisem ekspluateerimine olulistebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.169
Page 4:
Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 7 and 8:
Dodatkowe informacje dotyczącebezp
Page 9 and 10:
Page 11 and 12:
Page 13 and 14:
Page 15 and 16:
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
Pakri ja Lohusalu poolsaare vahelin
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
17 Punajalg-tilderTavaline rannikul
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47 and 48:
Page 49 and 50:
Page 51 and 52:
Page 53 and 54:
Page 55 and 56:
Page 57 and 58:
Page 59 and 60:
Page 61 and 62:
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 167: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
show all

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?