Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

More documents

Recommendations

Info

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177Kalastiku inventuuri raames anti ülevaade uuringuala kalastikust ning selle piirkonnakalanduslikust tähtsusest ning hinnati Pakrineemele planeeritava tankerite sidumiskaivõimalikku mõju kalastikule pidades silmas nii looduskaitseliselt kui ka kalanduslikultolulisi liike.Kalastiku inventuuri välitööd viidi läbi kahel perioodil: kevadel (24-28 aprill 2009) jasuvel (18-20 juuni 2009).Välitööde käigus püüti Pakrineemelt kokku 15 erinevat kalaliiki. Kõikide kalatoidulistekalaliikide (lest, tursk, meriforell) seedetraktid analüüsiti ning nõnda avastati veel 6liiki: kilu, väike tobias, ogalik, luukarits, väike mudil ning pisimudil.Pakrineeme ja tõenäoliselt kogu Pakri poolsaare lainetusele rohkem avatud põhjaosadominantliikideks on räim ja lest, kes andsid suurema osa püükide biomassist. Vägaarvukad on ka emakala ja mudilad, keda nakkevõrkudesse jääb oma väikeste mõõtmetetõttu küllalt vähe. Neist juba märksa vähemarvukad ja mitte massilised on kammeljas,tursk ning meritint.Kogutud materjal lubab väita, et kalade arvukus (sealhulgas dominantliigid) ja liigilinemitmekesisus Pakrineeme piirkonnas ei erine oluliselt teistest Soome lahte jäänud jubaläbi uuritud piirkondadest. Kas otseselt võrgupüükidega või siis kalatoiduliste liikideseedetraktist tabati Pakrineemelt kokku 21 liiki. Võrdlusena võib esile tuua, etNeugrundi madalikult saadi 17 liiki, Osmussaare ümbruse vetest 25, Pakri saartevahelisest lõukast 18 liiki ja Krassilt 14 liiki. Viimasel kahel alal ei ole uuringud aga veellõppenud, mistõttu liikide arv võib suureneda.Vee kvaliteetÜlevaate koostamisel on Pakrineeme rannikuvee veekvaliteedile hinnangu andmisekskasutatud kahe ülevaateseirejaama - PW ja PE - veeproovide analüüsitulemusi.Esimene neist paikneb Pakrineemest läänes, Paldiski lahes ning teine – Lahepera lahes.Käsitletav piirkond kuulub veekogumisse 3 – Soome lahe lääneosa. Pakrineemepiirkond jääb intensiivse lainetuse ja hoovuste mõju alla. Valdavateks settetüüpideks onerinevad liivad, mudane liiv või kivine aluspõhi, mis on kaetud klibu või liivaga.Pakrineeme rannikumere veekvaliteedile hinnangu andmisel kasutati HELCOMi pooltvälja töötatud tarkvara HEAT (HELCOM Eutrophication Assessment Tool), mis põhineb56
Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanneOÜ E – Konsult töö nr E1177hinnatavate parameetrite taustaväärtuste ja analüüsiandmete võrdlusel ning mis järgibrangelt EL VPRD nõudeid. Kuna aastatel 2004 - 2007 oli mõõtmiste arv väike, onhinnangu andmisel aluseks võetud 2008. aasta välitööde ja mõõtmiste tulemused ningtuginetud „Pinnaveekogude seisundi klassid, klassipiiridele vastavad veekogukvaliteedinäitajate väärtused ja seisundi hindamise kord” määruse eelnõule. Tavaliseltantakse koguhinnang veekogumile nii, et seire jooksul kogutakse andmeid, misvõimaldavad, kasutades selleks välja töötatud indikaatorite süsteemi, klassifitseeridarannikuvee kogumid vastavalt veekvaliteedi klassidesse. Seejuures on toetavateksfüüsikalis-keemilisteks parameetriteks merevee läbipaistvus ning toitainetekontsentratsioon. Pakrineeme rannikuvee kvaliteedile hinnangu andmisel on kasutatud2008. aastal teostatud füüsikalis-keemiliste parameetrite keskväärtusi.2008. aasta läbipaistvuse andmete järgi on Lahepera lahe (jaam PE) vesi üks Soomelahe puhtamaid. Suveperioodi keskmine näit 5,8 meetrit vastab „suurepärasele“keskkonnaseisundile. Paldiski lahes (jaam PW) on vastav keskväärtus − 4,2 meetrit.2008. aasta keskmine vee läbipaistvus on 5,0 meetrit. Selle järgi kvalifitseerubPakrineeme rannikuvesi „heasse“ kvaliteediklassi. „Hea“ ja „suurepärase“ klassi piirikson 5,2 meetrit. „Heast“ parem seisund vastab olukorrale, kus fütoplanktoni hulk onminimaalne − kas pärast kevadõitsengu lõppu või apvellingut.Ka pindmise veekihi (0-10 m) üldfosfori (TP) sisalduse poolest (keskmine 0,8 μM;EQR=0,59) on antud veekogum üks paremas seisus olevaid piirkondi Soome lahes. Siiskisaab ka siin seisundit „heaks“ pidada ainult jaamas OE (keskmine 0,72 μM), teistes agavaid „kesiseks“. Üldlämmastiku (TN) sisalduse järgi on lahe veekvaliteet „kesine“(keskmine 23,0 μM, „hea“ seisundi piiriks on 22,8 μM).57
Page 4:
Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 7 and 8: Dodatkowe informacje dotyczącebezp
Page 9 and 10: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 23 and 24: Pakri ja Lohusalu poolsaare vahelin
Page 35 and 36: 17 Punajalg-tilderTavaline rannikul
Page 55: Paldiski LNG terminali teemaplaneer
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
show all

Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?