C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...

More documents

Recommendations

Info

Urve Lippusja nimetas seda loomult pigem internatsionaalseks kui rahvuslikuks, kunarahvuslike joonte asemel rõhutatakse looduslikku ja primitiivset jõudu. Haapanentõmbas paralleele peale Stravinski ka de Falla ja Bartókiga.Klami-aegsed eesti heliloojad Pariisi õppima ei sattunud, aga seesamapõlvkond on ka siin uut moodi rahvamuusika kasutamist ja prantsuse uuematmuusikat tutvustanud: Riho Päts oli innukas Bartóki propageerija; Tubina ea- jamõttekaaslaste pianist Olav Rootsi, viiuldaja Evald Turgani ja laulja Arno Niitofieestvedamisel esitati Tartu kammerkontsertidel sageli uuemat prantsusemuusikat; Tubin ise tõi 1936. aastal Tallinnas ettekandele Stravinski “Psalmidesümfoonia” ja tema “Süit eesti motiividel” sümfooniaorkestrile 1931. aastast olieesti muusikas kindel samm sellesama uutmoodi folkloorikasutuse poole.2. Eesti kultuuritegelaste mõtteid oma kultuurist“Vana pulstund Krati saba,eestikirja kinda laba —see me vaimuilma naba,teadustempli tulp ja taba!” 18Otseselt muusikat puudutavate seisukohtade kõrval peegeldavad siinsetemuusikainimeste vaated ja kirjatükid loomulikult ka nende kaasaegsete eestiharitlaste mõtteid kultuurist tervikuna. Vaatleme siin mõningaid arvamusi, millestleidub muusikakirjanduses otseseid paralleele. Mu praegune valik on selles mõttesmeelevaldne, et otsisin erinevate autorite kirjutistest mõttekäike, mis olidmuusikateemalistest kirjutistest tuttavad. Oma kultuuri olemust puudutavaidarutlusi võib leida veel paljude teiste kirjutajate sulest, sest teema erutas kõikiharitlasi. Iseseisvusaegset eesti haritlaskonda käsitlevas uurimuses leiab ToomasKarjahärm, et siin 20. sajandi algul valitsenud vaated kujunesid 19. sajandiideoloogia alusel:“Seda iseloomustab positivistlik loodusteaduslik maailmavaade, mis kujunesempiiriliste teaduste edusammude alusel. Laialt oli levinud nn. üldineevolutsiooniõpetus, mis allutas evolutsiooniteooriale looduse, ühiskonna jakultuuri. Hegeli vaimu fenomenoloogia ja Darwini evolutsiooniteooria põhjalsündinud progressiusk kuulutas kõigi eluvormide üldist ja igavest täiustumist.[...] Iseseisvas Eestis polnud rahvuslus end kaugeltki ammendanud, sellel oliarenguruumi ülesehitava, riiki loova tegurina. Diskrimineerivaist kammitsaistvabanenuna jäi rahvuslus eestluse kõige universaalsemaks ideoloogiaks18 August Alle, Krati saba. — Carmina barbata. Odamees, Tartu 1921, lk. 50.16
Omakultuur ja muusikaedaspidigi.” 19Rahvust käsitleti sarnaselt indiviidi või liigiga, mis areneb ja täiustub, ningsarnaselt individuaalse kunstniku loominguga pidi ka rahvuslik kunst tervikunaolema individuaalne ja algupärane.Võtan praegu arutluse alla järgmised teemad: eestlaste iseloomustamine(erinevus suurematest Euroopa rahvastest, sarnasus soomlastega ja kuuluvuspõhjarahvaste hulka); kultuuri omapärasuse ja algupärasuse nõue (et ei oleksteistelt laenatud); kultuuri rahvuslikkuse nõue (et oleks seotud rahva vaimu jatraditsioonidega). Kaks viimast tingimust sageli küll segunevad, kuid siiski onneis erinev nüanss. Üldisemalt peeti igasugust oma kunsti rahvuslikuks ja laialtoli levinud tees, et ainult rahvuslik kunst saabki olla algupärane ja et tõelinekunstiteos sisaldab igal juhul ka looja rahvuslikke jooni. Kitsamalt võttes agaeristati veel otseselt rahvuslikku stiili või kooli, millel oli konkreetseid seoseidrahvakunsti või -pärimusega. Näiteks muusikast kirjutajad hindasid RudolfTobiast väga kõrgelt kui rahvuslikku heliloojat, samas aga nimetasid Mart Saartrahvusliku kooli rajajaks. Nii et ühel juhul mõeldi rahvusliku kunsti all üldseeestlaste kõrgkultuuri kuuluvat väärtuslikku kunsti, teisel juhul aga mingitespetsiifiliste rahvuslike tunnustega kunsti. Muidugi on siin piiri väga rasketõmmata, sest loojates endis olid need eesmärgid koos.Tobiase-aegses Tartus oli mõjukas kirjamees Juhan Luiga ja temal olioluliseks teemaks eesti rahvuse omadused, meiega tüübilt sarnased ja meisterinevad rahvad. 1908. aastal esines ta ettekandega, mille hiljem avaldasmuusikaloolase jaoks tähelepanuväärse pealkirja all “Põhjavaim” (Mart Saarekuulus laul on umbes samast ajast, 1910). Nii selles kui teistes tollal kirjutatudartiklites arutles Luiga rahvuse nagu loodusnähtuse üle, mis on küll antud, agamida saab nagu taimesorti või loomatõugu arendada:“Uued, noored rahvused püüavad oma tõu-iseärasustega kultuuripinnale. Naguindiviidi elus kõige vägevamad ihad ja püüded — suguhimu, egoism jne. —instinktilised s.t. loodusesunnilised on ja teadvuse piirist väljaspool, üleüldiselooduse-elu põhjuste piirides seisavad, nii on ka ägedamad, kaugemad rahva- jarahvusepüüded instinktilised, loomusunnilised. Sellega tahan ütelda, et mitterahvusvahelised ja inimestevahelised ühiselulised kombinatsioonid rahvuseliikumiselteid ja sihte ei raja ega määra, vaid need seadused, mis puude tõugu,üksikute taimede tõu eluvõimet juhivad ja üksikute loomade tõu “eluõigusi” ära19 Toomas Karjahärm, Väino Sirk, Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Argo, Tallinn2001, lk. 390.17
Page 1 and 2: Urve LippusOmakultuur ja muusika:mu
Page 3 and 4: Omakultuur ja muusikamuusikaarvusta
Page 5 and 6: Omakultuur ja muusikaDahlhaus jõua
Page 7 and 8: Omakultuur ja muusikaEuroopast sõl
Page 9: Omakultuur ja muusikamuusikaloo kuj
Page 13 and 14: Omakultuur ja muusikavõiks nii nag
Page 15 and 16: Omakultuur ja muusikamaailmavaates
Page 17 and 18: Omakultuur ja muusikakitsamalt peet
Page 19 and 20: Omakultuur ja muusikakunstiline.”
Page 21 and 22: Omakultuur ja muusikaosa — kunsti
Page 23 and 24: Omakultuur ja muusikageneratsioonil
Page 25 and 26: muusika. 43 Nii kirjutas ta rahvavi
Page 27 and 28: Omakultuur ja muusikaTobias jagas r
Page 29 and 30: Omakultuur ja muusikamis Tartu selt
Page 31 and 32: Omakultuur ja muusikarahvuslik olla
Page 33 and 34: Omakultuur ja muusikatundis end Lem
Page 35 and 36: Omakultuur ja muusikamuusika rahvus
Page 37 and 38: Omakultuur ja muusikatõestuseks ho
Page 39 and 40: Omakultuur ja muusikaaastakäigust
Page 41 and 42: Omakultuur ja muusika“ilmavaate k
Page 43 and 44: Omakultuur ja muusikak u d e u u r
Page 45 and 46: Omakultuur ja muusikaaspektist, et
Page 47 and 48: Omakultuur ja muusikaRamuli muusika
Page 49 and 50: Omakultuur ja muusikamuusikalugu ki
Page 51 and 52: Omakultuur ja muusikaarengu perspek
Page 53 and 54: Omakultuur ja muusika(1911. a.) lei
Page 55 and 56: Omakultuur ja muusikaajaloost” aj
Page 57 and 58: Omakultuur ja muusikaedasi, puudus
Page 59 and 60: Omakultuur ja muusikavõttes alusek
Page 61 and 62:
Omakultuur ja muusikaPikaks ajaks j
Page 63 and 64:
Omakultuur ja muusikaaga tegelikult
Page 65 and 66:
Omakultuur ja muusikaKänd’ist ja
Page 67 and 68:
Omakultuur ja muusikaBööcke, pär
Page 69 and 70:
Omakultuur ja muusikasümfoonilise
Page 71:
Omakultuur ja muusikapalju paremini
show all

C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?