C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...

Urve Lippusmääravad.” 20Ta leidis, et eesti rahvus on alles kujunemas ja et ta loomuse täielikuksväljaarendamiseks tuleb küsida “Mis on selle rahva ja rahvuse põhijooned, mis onühes sellega tema loov-algeline põhikõla?” Rahvuse kujundamisel saab temaarvates edukas olla vaid selline suund, mis on nende põhijoontega kooskõlas.Selleks pakkus ta Euroopa põhjarahvaste ühiseid jooni. Põhjarahvaste parimateesindajatena nägi ta “soome tõugu” rahvaid, kes juba muistsetel aegadel olid“oma nõiavõimu poolest üle maade kuulsad”. See Luiga arvates müstilinepõhjarahvaste kultuur (müstiline on epiteet, mida Mart Saarest kirjutajadarmastavad) erines teistest kultuuridest peamiselt selles, ta ta suurema jõuvaimule omistas, mitte füüsilisele jõule ja sõjakunstile. Samal 1908. aastal ilmunudartiklis “Eesti muinasusk” arutas ta, et igal rahval on ka usk erinev:“Kui rahvad oma elu hakkavad elama, siis hakkavad nad oma viisi mõtlema jaoma viisi tundma ja oma viisi uskuma. Et nüüd üksikud isesugused rahvusedpäältnäha ühte usku usuvad, tuleb sellest, et nad iseoma individuaalsuseväljakoorimisel veel kaugele ei ole jõudnud. Usutunnete väljaarenemiseks onalles vähe valguse poole jõutud. Valitseb veel hämarik ja hämaruses on kõikolevused ühesugused hallid. Kas Wagneri muusika kunagi nii sügavalt sakslasioleks käima pannud, liigutanud, kui tema seal mitte rahva muinasjõudumuinaslugudest muusika kaudu vabaks ei oleks teinud? Näiteid muinaseluväärtusest võiksime ajaloost palju ette tuua. Praegusel ajal on asjalugu säärane,et oma rahva muinasusku mütoloogia alla seatakse, võõraste rahvastemütoloogiat aga — oma rahva usuks tehakse! Ristiusk leidis meie maaletulemisel loomulikku vastupanemist, sest sellel kujul, nagu teda 12. ja 13.aastasajal katoliku kirikust ilmaturule viidi, võis ta, pidi ta soome tarkadelearusaadavalt vastumeelt olema, nii nagu igale tervete instinktidega inimesele.Muinasusk oli kahtlemata mitmes tükis kõrgem ja ilusam, ka praeguse ilmavaatekohalt vaadeldes, kui tolleaegse kiriku usk. Alles siis ainult, kui ristiusku Põhjavaimu kohaselt muudeti, nagu näituseks protestantismis, võis ta loomulikkuvastuvõtmist, laialilagunemist soome rahvaste seas loota.” 21Muinasusuni pidi jõudma eestlase loomust uurides ja just see eestlase loomus ningmuinasjõud peaks olema lähtepunktiks eestlase algupärasusele nii kunstis kui kaelus. Samas eristas Luiga selgelt nii kristliku kiriku kui ka muistsete eestlastepuhul usulised rituaalid usust endast. Rituaalid on vaid väline kombestik, jõud onusus endas. Kas võib seda mõtet edasi arendada ja oletada, et ka eesti muusikaspidi keegi meie rahva muinasjõu vabaks tegema, et see muusika rahvast liigutada20 Juhan Luiga, Põhjavaim. — Mäss ja meelehaigus. Koost. Hando Runnel, Ilmamaa, Tartu1995, lk. 202–209 (ilmunud: Eesti Kirjandus 1911, lk. 113–121), tsit. lk. 202.21 Juhan Luiga, Eesti muinasusk. Samas, lk. 194–201(ilmunud: Eesti Kirjandus, 1908, lk.100–106), tsit. lk. 198.18