C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...

Urve Lippussageli ahvatlev, oli siiski võõras ja eksootiline.Peeter Ramuli “Üldise muusikaajaloo põhijooned” alustab muusikalookäsitlemist ürgajast ja lõpetab Beethoveniga. Muusikaajaloo tundmise tähtsusseisnes Ramuli sõnul lisaks muusika vormide ja arengu tundmaõppimisele veelselles, et nii oskame muusikat õigemini hinnata: “Mõistes muusikaliseevolutsiooni suunda ennustab ajalugu vahel isegi tulevaid sündmusi muusikas.” 88Seega vahendas Ramul ka Eestisse tollal levinud vaadet, et muusikaajaluguvalitsevad kindlad seadused, muusika evolutsioon on kindlasuunaline jalineaarne. Selle juurde kuulub ka veendumus, et just ajalugu on kohtumõistjamuusika väärtuse üle — tõekspidamised, mis sajandi teisel poolel onuurimuslikust ajalookirjutusest kadunud, tavajuttudes aga ikka sisse lipsavad.Muusikaajaloo aine piiritlemisel järgis Ramul 20. sajandi esimese pooletraditsioonilist käsitlust kõigepealt selles, et loodusrahvaste muusikat vaadeldaksekui muusika arengu kõige primitiivsemat ajajärku, millele arengulooliseltjärgnevad vanaaja kultuurid ja siis tuleb muusika vanas Kreekas. Sellelesissejuhatavale osale kulub raamatu mahust viiendik. Sajandi algupoolel olimuusikast mõtlemises üks oluline probleem muusika päritolu, kuidas üldsemuusika tekkis. 89 Usuti, et vastust võib leida loodusrahvaste muusika uurimisest,mida arvati pärinevat ürgajast ja peegeldavat eelajaloolise inimesemuusikategemist. Muusika tekkele pühendati hulgaliselt uurimusi ning kaerinevaid muusika elemente (heliread, meloodiad, rütmid) vaadeldi sellest88 Peeter Ramul, Üldise muusika-ajaloo põhialused, lk. 6.89 Vt. nt.: Alexander Rehding, The Quest for Origins of Music in Germany Circa 1900. —Journal of the American Musicological Society, 2000, Vol. 53, No. 2, pp. 345–385. Rehding leiab,et “Speculations about the origins of music has long held a special place in musicalthought. [...] the academic debate reached unprecedented heights in Germany in the latenineteenth and early twentieth centuries. It is no accident that this coincided with thebeginning of musicology as an institutionalized academic discipline at German-speakinguniversities: their institutional discourse and the identity positions found at the core of thesearch for origins were mutually supportive.” (p. 345). Ta rõhutab, et otsides asjade algusteelajaloost, usutakse tegeldavat asja olemusega ja nimetab seda Ursprungsphilosophie’ks(“Complicit with the location of the point of origin in “prehistory,” as noted above, is theconcept of origin as something that has always been there. The origin, as it is constructedin musicology, refers back beyond a historical “first cause,”connoting rather an essence.”— p. 347), viidates ka Martin Heideggeri ideele asjade algusest, millega viimane alustaboma tööd “Der Ursprung des Kunstwerkes” (“Ursprung bedeutet hier jenes, von woherund wodurch eine Sache ist, wie sie ist. Das was etwas ist, wie es ist, nennen wir seinWesen. Der Ursprung von etwas ist die Herkunft seines Wesens.” — tsit. Rehding, lk. 347).Ka muusika või üldse kunsti rahvuslikest juurtest rääkimine 20. sajandi alguses oli suurestiasja olemusest rääkimine.50