C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...

Urve Lippuslooming. Meie põhjamaa loodus ise on vajutanud tema kompositsioonidele omamärgi otsa ette. Põhjamaa luule ei juubelda väliselt, ta tundub karmina, pealtnäha külm, kuid seda rohkem on temas sisemist hõõgumist, sädelemist, tuld ningtemperamenti.” 59Veel aasta edasi ilmus Muusikalehes allkirjata artikkel, mis ilmselt oli kaTuudur Vettiku kirjutatud ja milles kõrvutatakse kahe kriitiku arvamusi TallinnaMeestelaulu Seltsi kontserdil ettekantud eesti laulude kohta. Jälle on küsimus eestirahvusliku stiili olemuses. 60 Artur Lemba oli oma arvustuses eesti laule pidanudvenepärasteks:“Kui veel arvesse võtta, et meie heliloojad Tobias, Kapp ja Saar on Vene koolistvälja tulnud, siis on ka täiesti arusaadav, miks näit. mõned koorilaulud, naguSaare “Hällilaul” ja “Seitse sammeldanud sängi,” on Vene komponistiderahvalaulude väljatöötamise eeskujul seatud (samad tertside ja sekstideparalleelsed käigud diatoonilises laadis nagu Borodini “Vürst Igori” esimeseskooris ja Glasunovi “Ei uhnemi” laulu transkriptsioonis). Skandinaaviakomponistid, Sibelius ja Grieg, kes oma muusikalise hariduse on Saksamaalsaanud, väljendasid oma rahvuslist elementi oma loomingus kõige tugevamalt,ilma et nad oleksid Saksa kooli pärast ka Saksa mõju alla langenud. Eesti lauluja muusika stiili leidmine on sellepärast just raskeks muutunud, et heliloojad eisaa ise aru sellest, et nad Vene muusika mõju all seisavad.” 61Sellele arvamusele vastandas Muusikalehe eestimeelne autor Tartu saksa lehekriitiku Carl Hunniuse arvamuse Mart Saarest, milles küll taunitakse Saaremoodsust (“Erika Franz tutvustas meid seekord Saarega kui klaverikomponistiga,kes Chopini ja Skrjäbini traditsioonidega ühineb, kuid tugevasti moodsa atonaalsevoolu poolt mõjutatud on, mitte muusika kasuks, mis kauni kõla ja ilu kunst peabolema ja mitte karistamata kuiva ebakõla ühetoonilist kõrvet ei otsiks, kus kõikorgaaniline elu sureb.” 62 ), kuid samas tunnustatakse ta rahvuslikkust ja kiidetakseeesti rahvaviisi edasiandmise oskust soolo- ja koorilauludes (“[...] see on see Saar,kes ei ole veel mitte moodsa ebakultuuri sireenihäälte poolt lahtikistud ehtsa,sügava lihtsameelse rahvaviisi emalikult rinnalt liivakõrbe hingeta atonalitääti,kuhu meie enam kaasaminna ei jõua ja kus kõik jumalik elu jumalaks loodudvaimus sureb, sest et tal taevaga kokku puutuv inspireeriv õnnistus puudub,milleta ei ole olemas ilu kunstis.”). Artikli autor, arvatavasti siis Vettik, küsisseepeale, et kellel on õigus. Meie jaoks on aga märkimisväärne, et Saare sõber59 Vettik, lk. 118.60 [Tuudur Vettik?] Kellel õigus?! — Muusikaleht, 1928, nr. 4, lk. 127–130.61 Samas, lk. 128 (ilmunud: Vaba Maa, 28.03.1928).62 Samas, lk. 129–130 (ilmunud: Dörptsche Zeitung, 3.04,1928).38