C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...

Urve Lippus1. Vaated muusika rahvuslikkusele 19. sajandil ja 20.sajandi algulSissejuhatavas peatükis raamatule “19. sajandi muusika” rõhutab CarlDahlhaus 19. sajandile iseloomulikku väidet, et tõeliselt originaalne saab kunstnikolla ainult siis, kui ta on juurtega “rahvuslikus vaimus.” 5 Pikemas esseesrahvuslikkusest muusikas viitab ta selle idee päritolule Johann Gottfried Herderilt,kelle järgi rahva vaim ehk Volksgeist on kõikidel inimtegevuse aladel tõeliseloovuse allikas. 6 Dahlhaus leiab, et see romantiline hoiak segunes 19. sajandilpoliitilise rahvuslusega ja muusikat on mõjutanud mõlemad. Tema järgi tegirahvuslus 19. sajandil läbi suure muutuse — sajandi algupoolel peeti rahvastevõitlust vabaduse eest ühiseks ning “rahvuslik” oli “kosmopoliitse” osa, see oliisegi eeldus maailmakodanikuks olemisele; pärast 1849. aastat aga arenes suletudja teiste vastu vaenulik rahvuslus. Siiski leiab ta, et enamik 19. sajandi heliloojaidpüüdsid saavutada tasakaalu kosmopoliitsuse ja oma rahvusliku identiteeditundevahel ning nägid rahvuslikku muusikat osana universaalsest kunstist. Näiteksvene- või tšehhipärasus oli üks muusika internatsionaalse väärtuse tingimus.Volksgeist on väga lai ja abstraktne mõiste ning seda ei saa samastadarahvaloominguga. Dahlhaus rõhutab, et sageli hinnatakse rahvalauludekasutamist üle — Volksgeist’i hüpotees sisaldab küll arvamust, et rahva vaimavaldub (kõige ehtsamalt või tugevamalt) rahvalauludes, aga ta ei piirdu sellega.Rahvamuusika ei ole oma loomult seotud rahvusega, vaid teatud sotsiaalse kihija piirkonnaga ning üldrahvaliku vaimu kandjaks hakkasid seda pidama allesromantilised haritlased. 19. sajandil oli nii rahvusluse ideede kandja kui kakunstmuusika arengut määrav publik kodanlus, rahvamuusika kuulus aga hoopismadalamatele kihtidele:“Põhjendamatu arvamus, et rahvamuusika on alati ja eelkõige rahvuslikrahvamuusika — arvamus, mida 19. sajandil endastmõistetavana võeti — onküsitav eeldus (mis siiski on ajalugu teinud).” 75 “Daß eine Individualität, um wahrhaft originell zu sein, im Nationalen — im “Volksgeist”— verwurzelt sein müsse, gehört zu den für die Epoche charakteristischen Behauptungen,die man, obwohl sie im Rückblick eher paradox erscheinen, für selbstveständlich hielt.”Carl Dahlhaus, Die Musik des 19. Jahrhunderts. Laaber-Verlag, Laaber 1980, S. 30.6 Carl Dahlhaus, Die Idee des Nationalismus in der Musik. — Zwischen Romantik undModerne. Musikverlag Emil Katzbichler, München 1974, SS. 74–92.7 “Die unreflektierte Meinung, Volksmusik sei immer und vor allem nationale Volksmusik— eine Meinung, die im 19. Jahrhundert mit dem Schein des Selbstverständlichenausgestattet wurde —, ist ein fragwürdiges Vorurteil (das allerdings Musikgeschichtegemacht hat).” Dahlhaus, samas, lk. 84.10