C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...

Urve Lippusvana muusikakultuuriga maades Itaalias ja Prantsusmaal. 10 Apeli järgi olirahvuslikkus muusikas midagi teisejärgulist, mis seadis küsimärgi alla muusikaolulisima omaduse — universaalsuse, ning tema arvates oli rahvuslik muusika1930. aastateks peaaegu kõikjal kaotanud oma tähtsuse. Taruskin rõhutab, etselline ettekujutus oli ise äärmuslikult rahvuslikust ehk saksa-kesksestvaatepunktist tingitud, mis samastas saksa muusika universaalse ehk üldinimlikumuusikaga, ja on kaasaegses muusikateaduses täiesti ümber lükatud. Temavaatleb rahvuslikkust muusikas ka ajalooliselt mõneti laiemalt kui Dahlhaus japeab oluliseks tähiseks rahvuslike muusikate kujunemisel juba 16. sajandiltrükitud rahvakeelseid ilmalikke laulukogumikke, milles selgelt eristusid itaalia,prantsuse ja saksa laulustiilid. Selle seisukoha tõestamiseks toob ta tsitaate 17.–18.sajandi kirjutistest, milles iseloomustatakse itaalia, prantsuse või saksa muusikatka rahvusliku vaimu ja mitte ainult kompositsioonitehnilise stiili alusel. Seegaerineb ta käsitlus Dahlhausist, kes tolleaegseid rahvuslikke stiile 19. sajandirahvuslusest põhimõtteliselt erinevaks peab. Siiski kuulub põhiosa sellest teemastka Taruskini käsitluses 19. sajandisse ja 20. sajandi algupoolde.Kogu selle keeruka teema jagab Taruskin mitmeks alaosaks, alustadespoliitilisest rahvuslusest 19. sajandi algupoolel ja toob selle näiteks itaaliavastupanuliikumise Risorgimento kajastused muusikas. Edasi vaatleb Taruskinkultuurilist rahvuslikkust ja saksa romantismi, milles keskseks on Herderi ideedja huvi folkloori vastu. Meile võiks olla huvitav, et rääkides romantilisest folkloorisegunemisest loominguga, on ta näiteks valinud soome rahvuseepose “Kalevala”— Elias Lönnroti kompositsioon talupoegade rahvalauludest sai rahvuslikukokkukuuluvuse sümboliks linnastunud ja haritud soome ühiskonnale. Edasi agavõttis H. W. Longfellow selle ingliskeelse tõlke eeskujuks oma “Hiawatha laulule”(1855) loomaks rahvuslikku eepost ameerika ühiskonnale, et toetada selle10 “The National movement started, and must be understood, as a reaction against thesupremacy of German music. Without being unfair, it is permissible to characterize it asa movement of despair, started by talented musicians who found themselves faced withthe necessity of competing with men like Beethoven, Wagner, Brahms, and who, in theirnational treasure of melodies, dances, etc., found a weapon with which they could hopesuccessfully to wage the combat. This consideration explains the fact that the Nationalisticmovement is practically non-existent in Germany. Neither is there such a movement worthmentioning in France. Debussy, who comes immediately to mind, showed enoughingenuity to combat the Germans by purely musical means which, though very “French”,are in no way nationally inspired. The absence of a definite Nationalistic movement in Italyhas been explained as the result of the fact that Italy has no folk song tradition. Probablythe reason is that Italy, like Germany and France, had an old musical tradition to drawupon and did not need to resort to the somewhat extraneous resources of the Nationalisticmovement.” Apel pidas esimeseks olulisemaks rahvuslikuks teoseks Glinka “Elu tsaarieest”. Willi Apel, Nationalism. — The Harvard Dictionary of Music. Heinemann, London1944, pp. 478–480.12