C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...

Urve Lippusmaailmapildi kujunemises olid aga väga olulised sidemed Leipzigiga, kus ta end1911. aastal täiendas mitte ainult klaveri, vaid ka muusikateaduse alal. Venemaalmuusikateadust erialana tollal veel ei eksisteerinud ning nii muusikaloo kuiesteetika õpetamine mõlemas konservatooriumis oli tugeva saksa traditsiooniga.Ramuli muusikalise maitse iseloomustamiseks on kõige huvitavam taesimene pikem artikkel Muusikalehes 1925. aastal, 80 milles ta tutvustas ja kahindas kaasaegset muusikat. Oma muusikaajaloo lõpetatud esimeses osas tahilisemate ja meie muusikaga rohkem suhtestuvate teemadeni kahjuks ei jõudnud.Ta seletas modernismi mõistet muusikas, vastandades seda klassikaliselemuusikale: nii nagu teisteski kunstides, otsivad modernistid muusikas uusi,klassikast erinevaid vorme ja väljendusvahendeid. Samas olevat kaasaja muusikaska vool, mis arvestab klassikute põhimõtetega ja jätkab nende arendamist, needon neoklassikud. Ramuli arusaamine neoklassikutest ei kattu neoklassitsismiga,nagu seda hakati mõistma 20. sajandi teisel poolel. Tema jaoks oli suurimneoklassik Johannes Brahms ja hilisemad neist olid Max Reger, AleksanderGlazunov ja Sergei Rahmaninov. Selline arusaamine oli sajandi alguses levinud,samas taustsüsteemis nimetas Leenart Neuman ka Tobiase muusikat“neoklassiliseks” (sellest allpool pikemalt) ja vastandas uusklassikalise suunamodernismile nagu Ramulgi.Modernistid jagas Ramul kolme rühma: impressionistid, individualistidja futuristid. Impressionistide eesmärk on juhuslike ja mööduvate kunstilistemuljete edasiandmine ning nad jagunevad omakorda kolme rühma: (1) Chopinitüüpi impressionistid, kes siiski peavad kinni kõigist muusikateooria seadustest;(2) prantsuse impressionistid ja nende järgijad, kes ei tunnista kindlaid vorme,harmoonia seadusi, korrapärast rütmi ja kelle vahenditeks on peaasjalikult välisedkõlalised efektid (Debussy ja Ravel, Venemaal Rebikov ja Stravinski, PoolasSzymanowski, Itaalias Busoni, Ungaris Bartók, Inglismaal Scott); (3) saksaimpressionistid, keda iseloomustab küll orkestrivärvide rikkalik kasutamine, kuidsee on tingimata ideelise või filosoofilise sisuga programmi teenistuses (RichardStraussi sümfoonilised poeemid). Prantsuse ja saksa impressioniste võrdles ta nii,et prantslaste tööd on peamiselt lüürilised, sakslastel on ülekaalus dramaatilineelement ja “Sügav-dramaatiliste momentide pildistamiseks ei karda nad ka kõigelõikavamaid effektisid tarvitada, et aga võimalikult loomutruult väljendadametsikute kirgede mässu, nii kui seda näeme R. Straussi muusikalistes draamades“Salome” ja Elektra”.” 81 Modernismi teist voolu, individualismi, iseloomustasRamul sellega, et loominguks vajalik meeleolu tekib helilooja hinges iseenesest,80 Peeter Ramul, Mõni sõna modernismist muusikas. — Muusikaleht, 1925, nr. 1, lk. 7–9; nr.2, lk. 24–25.81 Ramul, samas, lk. 9.46