C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...

Urve Lippuskunstilise külje selgitamiseks. 34Kujutavas kunstis oldi ilmselt veel keerulisemate probleemide ees kuimuusikas, kuigi muusikutele jälle tundub, et igasuguste jutustavate või kujutavatevahenditega on konkreetseid ideid edasi anda lihtsam. Bernhard Linde näiteksleidis, et kirjandus ja muusika olid palju soodsamas olukorras, kuna neil olikasutada ulatuslik vana ja ehtne pärand rahvaluule ja rahvamuusika näol. 35Kujutava kunsti jaoks oli sellelaadset materjali võimalik leida vaid vanadetarbeesemete kujundusest, seega ainult ornamentika ja värvid. Mustrid olid Lindearvates samamoodi rahvusvahelised nagu muinasjutud, mille süžeed onrännanud ühelt rahvalt teisele. Sarnaseid mustreid ja värve leidub paljudeEuroopa rahvaste etnograafilistes kogudes. Nii ei ole kujutavatel kunstnikelkasutada samavõrra omapärast materjali kui muusikas või sõnakunstides. Samasoli Linde veendunud, et lisaks internatsionaalsele kunstimeisterlikkusele peab kakujutavas kunstis rahvuslik pool olema. Omas ajas nägi ta selleks kahte olulistpõhjust — vastureaktsioon kubismi ja konstruktivismi internatsionaalsuseletekitas üldiselt uue vajaduse rahvuslikkuse järele, teiseks tõukejõuks oliväikerahva eneseteostus. Ta leidis, et väikerahvastel ongi rahvuslikkuekspansiivsust võimalik arendada ainult vaimualadel, “milledel rahvuslikkusesuuna nõudjaks on tavaliselt ühiskonna politiseeriv osa, kes asetab rahvuslikkusenõude just eeskätt kunstidele ja kirjandusele.” Linde järgi muutus rahvuslikkusenõue kujutavas kunstis esmakordselt oluliseks seoses “Noor-Eesti”kunstinäitustega ja oli osalt üle võetud kirjandusest, selle all mõeldi välist süžeed:“Rahvuslikkuse nõudjad on aga peaaegu alati jäänud peatuma just väliseleküljele, olles pimedad vähem silmahakkavale sisemisele küljele. Tuletagem selpuhul veidi meele meie rahvuslikkuse nõudmise ajalugu. Kunstnikkudele, naguN. Triik, K. Mägi ja t., heideti rahvuslikkuse nõudjate poolt ette rahvussugemetepuudumist nende maalides. Neile seati vastandina ja eeskujuna silme etteA. Prometi eesti rahvaluule süžeelised illustratsioonid. Tänapäeval on jubapentsik kuulda sellist kõrvutamist, kuna meie kõik oleme veendunud, et KonradMägi oma eesti maastikkudes on meie maakohtade sisemise olemuse avastamisesvõrratult rahvuslikum kui nüüd juba väljapoole kujutavkunsti nihkunudA. Prometi eesti mütoloogia elustamise katsetused, mida ei suuda päästa aineükski rahvuslikkus, kuna selle teostamisel puudub paratamatu rahvusvaheline34““Kalevipoja” kohus” toimus 18. aprillil 1937 Tartus Saksa teatri ruumides,kohtunikkudeks olid adv. Karlson, dr. A. Annist, F. Linnus, R. Paris, prokuröriks A. Paal,kaitsjaks kirjanik A. Alle — vt. Lehti Viiroja, Kristjan Raud 1865–1943. Looming jamõtteavaldused. Kunst, Tallinn 1981, lk. 114–115.35 Bernhard Linde, Rahvuslikkus ja internatsionaalsus kunstides. — Looming, 1932, nr. 1,lk. 96–101.26