HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Keyserlingki residentsis, et: „Igaüks, kes teab, kui raske on lautol mängidaharmoonilisi modulatsioone <strong>ja</strong> kontrapunkti, on üllatunud <strong>ja</strong> täis uskumatust, kuuldes,et suur Dresdeni lautomängi<strong>ja</strong> Weiss võistles suure klavessiinimängi<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> organistiSebastian Bachiga fantaasiate <strong>ja</strong> fuugade mängimises.” (Hoppstock 2009: 10).Tähelepanuväärne on seegi, et Bach komponeeris oma Süidi A-duur viiulile <strong>ja</strong>klavessiinile BWV 1025 Weissi lautosüidi A-duur muusikale. Arvestades autorikäsikir<strong>ja</strong> tekkeaega aastatel 1735–1740, võib püstitada hüpoteesi, et Bachlautoversioon E-duur viiulipartiitast BWV 1006 oli mõeldud just Weissile.Lautovirtuoos Weiss olevat olnud võimeline lautol mängima iga teost prima vista,isegi viiulikontserte (Farstad 2000: 310–311).Bachi õpilased Maximilian Nagel (1712–1748), Johann Ludwig Krebs (1713–1780), Rudolf Straube (1717–1785) olid ka lautomängi<strong>ja</strong>d. Näiteks on säilinud Bachiväl<strong>ja</strong> antud tunnistus, mis oli kir<strong>ja</strong> pandud 24. augustil 1735. aastal, millega Bachtõendas oma õpilase Johann Ludwig Krebsi lautomänguoskusi: „[...] omabsuurepäraseid oskusi klavessiini-, viiuli- <strong>ja</strong> lautomängus samamoodi nagukomponeerimises.” (Schulze 1975b: 115). 4 Seega on küllalt tõendeid, et Bachil oliaktiivset lävimist just Leipzigi <strong>ja</strong> Dresdeni tolle a<strong>ja</strong> lautomängi<strong>ja</strong>tega.1.3 Bachi instrumentaarium – lauto <strong>ja</strong> lautoklavessiin1748. aastal koostatud Bachi testamendi varaloetelus on muusikainstrumentidenimekir<strong>ja</strong>s kuulsa pillimeistri Johann Christian Hoffmanni (1683–1750) valmistatudlauto ning kaks lautoklavessiini (BD II: 411).Lauto kõlaspetsiifika <strong>ja</strong> lautole komponeerimine näis olevat heliloo<strong>ja</strong>huviorbiidis nii Weimaris kui ka Leipzigis. Selgusetu on, kas Bach ise mängis lautot,kuid ta komponeeris lautole. Mitmed tema lautoteosed, nagu Süit BWV 995 <strong>ja</strong>Prelüüd, Fuuga <strong>ja</strong> Allegro BWV 998, sisaldavad tiitlites otsest määratlust [...] pour laLuth [...]. Heliloo<strong>ja</strong> kasutas lautot ka orkestriinstrumendina, näiteks Johannesepassiooni BWV 245 bassi arioosos Betrachte, meine Seel, mit ängstlichem Vergnügen<strong>ja</strong> leinakantaadis Laß, Fürstin, lass noch einen Strahl BWV 198 (Hoppstock 2010:11–12). Barokklauto mänguspetsiifika on keerukas <strong>ja</strong> instrumendi dünaamilisedvõimalused on piiratud. Arvan, et ilmselt seetõttu kasutas Bach lauto kõlagaklahvinstrumenti nn lautoklavessiini (vt Joonis 1). Lautoklavessiin onhübriidinstrument, millel on sooltest keeled, kuid heli tekitatakse klavessiini4“[...] indem er auf dem Clavier, Violine und Laute, wie nicht weniger in der Composition sich alsohabilitiret.”10