HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Keyserlingki residentsis, et: „Igaüks, kes teab, kui raske on lautol mängidaharmoonilisi modulatsioone ja kontrapunkti, on üllatunud ja täis uskumatust, kuuldes,et suur Dresdeni lautomängija Weiss võistles suure klavessiinimängija ja organistiSebastian Bachiga fantaasiate ja fuugade mängimises.” (Hoppstock 2009: 10).Tähelepanuväärne on seegi, et Bach komponeeris oma Süidi A-duur viiulile jaklavessiinile BWV 1025 Weissi lautosüidi A-duur muusikale. Arvestades autorikäsikirja tekkeaega aastatel 1735–1740, võib püstitada hüpoteesi, et Bachlautoversioon E-duur viiulipartiitast BWV 1006 oli mõeldud just Weissile.Lautovirtuoos Weiss olevat olnud võimeline lautol mängima iga teost prima vista,isegi viiulikontserte (Farstad 2000: 310–311).Bachi õpilased Maximilian Nagel (1712–1748), Johann Ludwig Krebs (1713–1780), Rudolf Straube (1717–1785) olid ka lautomängijad. Näiteks on säilinud Bachivälja antud tunnistus, mis oli kirja pandud 24. augustil 1735. aastal, millega Bachtõendas oma õpilase Johann Ludwig Krebsi lautomänguoskusi: „[...] omabsuurepäraseid oskusi klavessiini-, viiuli- ja lautomängus samamoodi nagukomponeerimises.” (Schulze 1975b: 115). 4 Seega on küllalt tõendeid, et Bachil oliaktiivset lävimist just Leipzigi ja Dresdeni tolle aja lautomängijatega.1.3 Bachi instrumentaarium – lauto ja lautoklavessiin1748. aastal koostatud Bachi testamendi varaloetelus on muusikainstrumentidenimekirjas kuulsa pillimeistri Johann Christian Hoffmanni (1683–1750) valmistatudlauto ning kaks lautoklavessiini (BD II: 411).Lauto kõlaspetsiifika ja lautole komponeerimine näis olevat heliloojahuviorbiidis nii Weimaris kui ka Leipzigis. Selgusetu on, kas Bach ise mängis lautot,kuid ta komponeeris lautole. Mitmed tema lautoteosed, nagu Süit BWV 995 jaPrelüüd, Fuuga ja Allegro BWV 998, sisaldavad tiitlites otsest määratlust [...] pour laLuth [...]. Helilooja kasutas lautot ka orkestriinstrumendina, näiteks Johannesepassiooni BWV 245 bassi arioosos Betrachte, meine Seel, mit ängstlichem Vergnügenja leinakantaadis Laß, Fürstin, lass noch einen Strahl BWV 198 (Hoppstock 2010:11–12). Barokklauto mänguspetsiifika on keerukas ja instrumendi dünaamilisedvõimalused on piiratud. Arvan, et ilmselt seetõttu kasutas Bach lauto kõlagaklahvinstrumenti nn lautoklavessiini (vt Joonis 1). Lautoklavessiin onhübriidinstrument, millel on sooltest keeled, kuid heli tekitatakse klavessiini4“[...] indem er auf dem Clavier, Violine und Laute, wie nicht weniger in der Composition sich alsohabilitiret.”10