HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

3.3. HäälestusLauto ja kitarri keeli häälestatakse tertsintervalli või kvartintervalli vahekorras.17.–18. sajandil häälestasid prantsuse ja saksa lautomängijad barokklauto kaelalasetsevaid keeli nagu d-moll kolmkõla f¹, d¹, aa, ff, dd, AA ja lauto lisabassediatooniliselt laskuvalt Gg, Ff, Ee, Dd, Cc, B¹B, A¹A.Noodinäide 14. Kolmeteistkeelse teorblauto häälestus.Uurides barokklauto tabulatuure, on näha, et selline d-moll tertshäälestus jalisabassid võimaldavad lauto mängimisel vasaku käe ökonoomset liikumist. Vasakukäe sõrmed ei pea barokklautol sageli käe mängupositsioone vahetama. Lautomängijavasak käsi mängib põhiliselt barokklauto kaelal vertikaalselt üle keelte ühesmängupositsioonis. Selles häälestuses on barokklautole tüüpilised helistikud F-duur,d-moll, B-duur, g-moll, Es-duur, c-moll. Bachi seitsmest lautoteosest on viis nendeshelistikes. Süit BWV 996 on helistikus e-moll ja Partiita BWV 1006a helistikus E-duur, milles on barokklautoga suhteliselt komplitseeritud mängida kuid kitarrile onneed helistikud sobivad (vt ka 1.4).Kitarr on kvarthäälestuses (E, A, d, g, h, e¹) instrument, mis sisaldab vaid ühetertsintervalli kolmanda ja teise keele vahel.Noodinäide 15. Kitarri kvarthäälestus.37