HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Noodinäide 8. J. S. Bach. Fuuga, BWV 1000, t 1–2, ca 1920. Seade F. Tárrega.Orfeo Tracio, S.A.Bachi lautoteoste 20. sajandi esimene väljaanne kitarrile tüüpilisesnoodikirjas – viiulivõtmes ja ühel noodireal – ilmus 1921. aastal. Selle toimetas HansDagobert Bruger (1894–1932) ja trükise tiitel on Johann Sebastian Bach |Kompositionen für die Laute | Erste vollständige und kritisch durchgesehene Ausgabe| Nach altem Quellenmaterial für die heutige Laute [...]. Brugeri Bachi lautoteosteredaktsioon on esitamiseks 20. sajandi algul Saksamaal kasutatud kitarr-lautol 11 .Sellel instrumendil on lauto korpus ja kitarri kael ning kümme üksikut keelt. Kitarrlautokaelal asetsevate keelte häälestus on e¹, h, g, d, A, E ning lisaks veel on nelilisabassi nn Kontrasaiten häälestatuna D, C, B1, A1.Noodinäide 9. Kitarr-lauto häälestus Brugeri 1921. aasta väljaandes. JuliusZwisslers VerlagBrugeri väljaandes on Bachi lautokompositsioonide originaalhelistikke muudetudlisabassidega kitarr-lauto häälestusele sobivalt. Näiteks Bachi Prelüüd BWV 999 ontransponeeritud a-molli (vt Noodinäide 10). Kolmest osast koosneva, Bachiloriginaalis Es-duuris lautoteose BWV 998 puhul on Brugeri kogumikus Prelüüd E-duuris, Fuuga D-duuris ja Allegro C-duuris. Samuti on ära jäetud kõik Bachilautoteostes esinevad kaunistused. Bruger tähistas Bachi lautosüidid numbritega I–IVning selline süitide numeratsioon on kasutusel kitarrinootide ja plaadistuse11Kitarr-lautot nimetatakse ka liuto bastardo, mis tähendab it k “sohilauto”.19