HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Noodinäide 18. J. S. Bach. Süit BWV 995, Courante, t 1–4.Bachi Süidis BWV 996 ja Partiitas BWV 997 on klahvpillile omasem faktuur,milles on ka liikuvam bassiliin (vt Noodinäide 19). Sel juhul peavad kitarristi vasakukäe sõrmed ülemiste häälte esituse kõrval aktiivselt osalema ka bassipartiirealiseerimises. Nendes kompositsioonides eeldab meloodia ja aktiivselt liikuvabassiliini üheaegne esitamine kitarril ratsionaalset vasaku ja parema käe aplikatuuri.Noodinäide 19. J. S. Bach. Süit BWV 996, Gigue, t 3.Bassipartii esitusel kitarriga soovitan rakendada mõne Bachi lautoteose puhulbasside scordatura’t vaid üksikutes süidi osades (vt ka 3.3). Peale selle osa esitusttuleb instrumendil taastada tavahäälestus. Lühiajaline scordatura võimaldab kitarrilrealiseerida algset lautoversiooni nooditeksti. Näiteks kasutan Süidis BWV 996kuuenda keele scordatura’t D vaid Prelüüdis, et realiseerida oluline bassi käik (vtNoodinäide 20). Seda võtet võib rakendada ka Partiita BWV 997 Sarabande’i puhul,et oleks võimalik esitada bassi liikumine (t 13 ja t 30), nagu see on Bachi algvariandis.Noodinäide 20. J. S. Bach. Süit BWV 996, Prelüüd, t 3.41