HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Kitarriajaloolase Thomas Hecki arvamusel kujunes kitarri häälestus selliseksharmoonia funktsioonidest toonika, dominant ja subdominant lähtuvalt (Heck 1970:40). Melvin Eugene Jones Jr on vaaginud oma 2004. aastal tehtud uurimuses KeyClasses and Textural Dissonance kitarri kvarthäälestuse ja 19. sajandi homofoonilisefaktuuriga kitarrirepertuaari ning helistike seoseid. Uurimusest järeldub, et kitarriltuleks idiomaatilise mängutehnika eesmärgil eelistada helistikke, milles on harmooniafunktsioonide basse võimalik mängida lahtistel keeltel (Jones 2004: 75).Kvarthäälestusega kitarril on harmooniliste funktsioonide realiseerimine mugavdieesidega helistikes G-duur, D-duur, A-duur, E-duur ja nende paralleelminoorides.Joonis 4. Harmooniliste funktsioonide basside (I, IV, V) asukoht kitarri lahtistelkeeltel või astmetel.Tertshäälestuses barokklautole kirjutatud muusika esitus kvarthäälestuseskitarriga eeldab sagedast mängupositsioonide vahetust. Kitarristi vasaku käemängutehnikas toimub aktiivne horisontaalne liikumine kitarri kaelal. Leian, etBachi lautomuusika kitarriga esitamiseks on vaja rakendada mõningaidkompromisslahendusi. Esmalt on vaja valida kitarrile sobiv helistik, millesharmooniliste funktsioonide basse saab esitada lahtistel keeltel. Süidi BWV 996 e-moll ja Partiita BWV 1006a E-duur helistikud on kitarrile sobilikud. Bemollidegahelistikes teoste puhul tuleks muusika transponeerida kitarrile sobivatesse dieesidegahelistikesse. Eelistatud on G-duur, D-duur, A-duur, E-duur või nendeparalleelminoorid. Süiti BWV 995 (orig g-moll) esitatakse kitarril traditsiooniliselt a-mollis, mis on mängutehniliselt suhteliselt mugav. Reichenbach on teinud sellestsüidist ka kitarriversiooni Bachi algses helistikus g-moll (2009). Kitarrist Stephan38