HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

2. Bachi lautoteoste kitarriseadedBachi lautoteoseid trükiti juba 19. sajandil avaldatud nootides, kuidkitarrirepertuaaris neid tollel ajal ei mängitud. Bachi Prelüüd c-moll lautole BWV 999trükiti perioodil 1837–1851 mitmel korral kirjastuse Peters väljaantud kogumikusZwölf kleine Präludien für das pianoforte von J. S. Bach. Süit BWV 996 ja Prelüüd,Fuuga ja Allegro BWV 998 ilmusid Petersi kirjastuses Friederich Conrad Griepenkerlikoostatud Bachi instrumentaalteoste kogumikus. 10 Süit BWV 996 ja Partiita BWV997 trükiti 1897. aastal Alfred Dörffeli toimetusel Bachi Ühingu XLV köites, kuidneid esitleti kui klaveriteoseid. Kitarristide poolt avastati Bachi lautomuusika alles 20.sajandi algul. Teises peatükis uurin Bachi lautoteoste klassikalisele kitarrile seadmiseajalugu. Annan ülevaate olulisematest Bachi lautomuusika kitarriväljaannetest, mis onilmunud 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi esikümnel.2.1 Brugeri väljaanne ja Segovia seadedEsimene kitarrist, kes Bachi teoseid kitarrile arranžeeris, oli Francisco Tárrega(1852–1909). Ta seadis kitarrile ühe Bachi lautoteose Fuuga BWV 1000, kuid kasutasselleks antud Fuuga viiuliversiooni BWV 1001. Seade on tehtud tollele ajale vastavaltehedas romantilises stiilis. Meloodia kaunistamiseks on lisatud glissando-eellöögid,mille eesmärk oli imiteerida vokaali. Teine Tárrega seade eripära on aplikatuurideskitarri lahtiste keelte kasutamise vältimine, millega saavutati rafineeritum kõla (vtNoodinäide 8). Andrés Segovia (1893–1987) esitas oma lavakarjääri algusaastateprogrammides Bachi viiuli- ja tšelloteoste kitarriseadeid. Tárrega ja Segoviaarranžeeringud on kujukad näited sellest, kuidas Bachi muusikat seati kitarrile 20.sajandi esikümnetel.10http://www.bach-cantatas.com/Ref/BWV995-1000-Ref.htm (16.12.2010)18