HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Kolmanda peatüki järgmistes alajaotustes võrdlesin lauto ja kitarrimängutehnikat. Uurisin heli tekitamise printsiipe, artikulatsiooni, ornamentikat jaakordide mängutehnikat. Toetusin põhiliselt Amose tehtud uurimusele (1975), miskäsitleb 17.–18. sajandi lautomängu praktikat. Samuti lähtusin isiklikestkogemusest, mida olen saanud Bachi lautoteoseid kitarriga esitades japlaadistades (1999). Barokklautol ja kaasajal kitarril kasutatav parema käemängutehnika on kardinaalselt erinevad. Samas sobib tänapäevane kitarri parema käemängutehnika erinevate muusikastiilide esitamiseks. Leidsin, et barokklauto paremakäe mängutehnika võtteid ja heli tekitamise printsiipe on võimalik rakendadatänapäeva kitarrimängutehnikas (vt 3.5). Lautomuusika esitusel kitarriga tuleksrakendada parema käe sõrmede p-i-m rõhulisuse printsiipi, millega saab reguleeridameetrumi hierarhiat ja häältevahelist balanssi. Arvan ka, et Bachi muusika esituselkitarriga peaks kasutama tänapäevast heli tekitamise moodust – apoyando’t. Leian, etsõrm peaks löögi sooritamise järel lahkuma naaberkeelelt kohe pärast kokkupuudetkeelega. Praktiseerin seda Bachi lautomuusika esitusel kitarriga ja nimetan seda helitekitamiseks semiapoyando võttega.Artikulatsiooni kujundamisel pean oluliseks asjaolu, et nii lautol kui ka kitarriltekitatakse heli vahetult sõrmedega, mis on otseses kontaktis keeltega (vt 3.6). Seegaon võimalik keeli panna kõlama parema käe sõrme löögitehnikaga ja vasaku käelegaato võttega. Artikulatsiooni puhul lähtun ka sellest, et võrreldes lautoga, onkitarrikeelte pingsus suurem. Seetõttu on võimalik Bachi lautoteoste esitamiselkitarriga kasutada ka vasaku käe sõrmede stakaatot.Bachi lautoteoste kitarriredaktsioonides soovitatakse esitada kaunistusi ühelkeelel vasaku käe sõrmede legaatotehnikaga. Leian, et barokkmuusika esitamiselkitarriga võiks kasutada kaunistuste mängimist kahel keelel sõrmede löögitehnikaga(vt 3.7). Praktiseerin kahe keele kaunistuste puhul ka „libisevat sõrmelööki” ning kahekeele ja legaato kaunistuste kombineeritud variante.Bachi lautoteoste interpreteerimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata akordideesituse tehnikale (vt 3.8). Barokktantsudes on teatud taktiosadel vaja rõhutada akorderohkem, teatud taktiosadel vähem. Järeldasin, et Bachi muusika esitusel kitarrigasobib akordide puhul aktiivselt rakendada lautomängus kasutatavat streifen-tehnikat.Samuti soovitasin pika kestusega akordide arpedžeerimisel mängida kitarril erinevaidakordihelide figuratsioone.Eeldasin, et Bachi lautoteoste esitamisel kitarriga on võimalik rakendadabarokklauto mänguvõtteid. Uurimistöö hüpoteesi kinnituseks leidsin terve hulga66