HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Bachi kaunistuste mängimisel kasutan lautofaktuuriga teostes (näit Partiita BWV997) enim legaatotehnikat ja klavessiinifaktuuriga teostes (näit Süit BWV 996) enimkahel keelel mängimise tehnikat. Esitades Bachi kaunistusi kahel keelel võikombineeritud variantides, tuleb hekel kui saabub lahendus põhihelisse ülemiselt võialumiselt keelelt tekkiv dissonants summutada. Dissonantsi summutamiseks vajalikmängutehnika tuleks täpselt määratleda vastavalt aplikatuuri võimalustele. Kahelkeelel mängitavate kaunistuste lahendamist käsitleb Isbin oma raamatus ClassicalGuitar Answer Book. Ta soovitab dissoneerivate keelte summutamiseks kasutada niiparema kui ka vasaku käe sõrmi (Isbin 1994: 43–44). Leian oma kogemusteletoetudes, et praktilisem on vasaku käe sõrmede kasutamine keelte summutamiseks.Bachi lautoteoste kitarriga ettekannete juures on aktuaalne ka vibraato kasutus.Vibraatot kui kaunistust kasutatakse lauto mängutehnikas juba 17. sajandil. Mace´ilautoraamatus on öeldud selle kohta: „Kätt tuleb liigutada edasi-tagasi [lauto] peastroobi suunas nõnda, et sõrm venitab keelt [...], see teeb heli kauniks jahumoorikaks[...]” (Mace 1676: 109; Amos 1975: 120). Bachi lautoteostetabulatuuriversioonides leiab vaid mõne üksiku näite vibraato kasutusest. Süidi BWV995 tabulatuuris leiduvad vibraato tähised 56 (näit Prelüüd t 25 ja Gigue t 16 ja 32)fraaside tipunootidel. Soovitan Bachi lautomuusika ettekandmisel kitarriga vibraatotkasutada nii meloodia olulistel ja pikkade vältustega nootidel kui ka dissoneerivatelakordidel.Kokkuvõtteks tuleb öelda, et meloodia kaunistamisel lähtus Bachi igainstrumendi eripärast. Näeme, et tema klahvpillimuusikas on kaunistusi märksarohkem kui lauto-, viiuli- või tšellomuusikas. Seda tuleks arvestada ka Bachilautomuusika esitamisel kitarriga.56Tabulatuurides on tavapäraselt vibraatot märgitud tähisega: # .56