HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

More documents

Recommendations

Info

$C:\Documents and Settings\Urve Lippus\My Documents\Toimetised ...$

3. Bachi lautoteoste esitamine kitarrigaBachi lautoteosed on saanud tänapäeva kitarrirepertuaari oluliseks osaks.Kitarristid mängivad Bachi teoseid enamasti klassikalise kuuekeelse kitarriga.Sissejuhatuses mainitud Bogle uurimus Süidi BWV 996 kitarriga esitamiseprobleemide lahendustest (1982) ei puuduta kõiki mängutehnilisi probleeme, mistekivad Bachi lautoteose esitamisel kitarriga. Lautomuusika kitarriga esitamiseprobleeme uurib ka Farstad oma töös German Galant Lute Music in the 18 th Century(Farstad 2000: 159–166). Farstadi idee on kasutada barokklautole komponeeritudmuusika esitamiseks lisabassiga kaheksakeelset kitarri. Ka Farstad ei käsitle oma töösteisi mängutehnilisi aspekte, mis kerkivad esile, esitades Bachi ja tema kaasaegsetelautomuusikat kitarriga. Lautomuusika esitamist kitarril käsitleb ka David ToddCrittenden oma uurimuses Silvius Leopold Weiss’s solo lute Sonatas 20 and 33 [...].Crittenden soovitab lautomuusika esitamisel kitarriga teha mitmeid kompromissehelistiku, faktuuri ja artikulatsiooni osas (Crittenden 1996: 32–35). Nii Bogle, Farstadkui ka Crittenden ei uuri lähemalt lautomängutehnika otsest võimalikku rakendustkitarril. Antud peatükis käsitlen Bachi lautoteoste esitamise võimalusi klassikalisekuuekeelse kitarriga just mängutehnika aspektist. Võrdlen barokklauto ja tänapäevaklassikalise kitarri konstruktsiooni, resonantsi ja kirjeldan nende instrumentidetämbrit. Samuti uurin lauto ja kitarri häälestust, heli tekitamise printsiipe, bassipartiiesitust, artikulatsiooni ning kaunistuste esituse ja akordide mängutehnikat. Toetunantud peatükis ka Charles Nelson Amose uurimusele Lute practice and lutenists inGermany between 1500 and 1750 (1975). Võrdlen ajaloolist informatsioonilautomängu kohta teabega tänapäeval väljakujunenud kitarrimängu tehnikast. Loodanseeläbi leida uusi praktilisi mängutehnilisi lahendusi Bachi lautoteoste esitusekskitarriga.3.1 Resonantsi kestvus ja keelte pingeLauto ja kitarr on eksisteerinud Euroopa kultuuriruumis paralleelselt juba alates16. sajandist. Mõlemad on kordofonid, mille heli tekib keelte võnkumise, kõlakaanevibreerimise ja kõlakasti järelresonantsi koosmõjul. Nende instrumentide kõlajõudsõltub keelte vibratsioonist ja kõlakasti resonantsi kestvusest. Mängijad püüavadseepärast keele võnkumist ja instrumendi resonantsi maksimaalsest aktiivsena hoida.16.–17. sajandi lautomängu juhistes on soovitus, et keelele asetunud [vasaku käe]28
sõrme hoitakse nii pikalt kui võimalik, et „iga heli kestaks järgmise helini” (Amos1975: 78).Järgnevalt kirjeldan lauto tüüpe, millega Bachi lautoteoseid võidi esitada. 17.–18.sajandil kasutatavaid lautosid oli eri tüüpe ja erineva keelte arvuga. Barokklautovarasem tüüp, mida kasutati Prantsusmaa ja Saksa-Austria kultuuriregioonis 17.sajandi II poolest kuni 18. sajandi alguseni, oli üheteistkümne keelega käänatudkaelaga nn knickhals lute.Illustratsioon 2. Üheteistkeelne barokklauto, meister Luciano Faria. JasonYoshida kollektsioonist. 2020http://www.jasonyoshida.com/instruments/baroque_lute.htm (16.06.2011)29
Page 10 and 11: Keyserlingki residentsis, et: „Ig
Page 12 and 13: 1.4 Bachi lautoteoste autograafid,
Page 15 and 16: Noodinäide 4. J. S. Bach. Prelüü
Page 17 and 18: klavessiinil. See näitab, et Bach
Page 19 and 20: Noodinäide 8. J. S. Bach. Fuuga, B
Page 21 and 22: Segovia kitarriarranžeeringute apl
Page 23 and 24: Samuti esineb mõningal juhul fraas
Page 25 and 26: 2.3 Bachi lautoteoste uuemad kitarr
Page 27: sujuvus (vt ka 3.5). Kitarristide j
Page 31 and 32: Näiteks lautomängija S. L. Weiss
Page 33 and 34: Joonis 1. Esimese keele vibreerimis
Page 35 and 36: Sel moel saame kitarril kandvama k
Page 37 and 38: 3.3. HäälestusLauto ja kitarri ke
Page 39 and 40: Smith kommenteerib, et esitades Sü
Page 41 and 42: Noodinäide 18. J. S. Bach. Süit B
Page 43 and 44: selline häälestus toetab ülemist
Page 45 and 46: sõrmepaari puhul on füüsiliselt
Page 47 and 48: on: „Pöidlaküüs ei peaks olema
Page 49 and 50: 3.2). Kitarril on üksikud keeled,
Page 51 and 52: leidub üks esimesi stakaato kirjel
Page 53 and 54: Leonhardt klavessiinil (Hoppstock 2
Page 55 and 56: Eelnevatest näidetest on näha, et
Page 57 and 58: 3.8 Akordide esitus ja arpedžeerim
Page 59 and 60: mis libiseb streifen-tehnikaga kiir
Page 61 and 62: Noodinäide 39. J. S. Bach. Süit B
Page 63 and 64: Inspireerituna lauto tämbrist, kuj
Page 65 and 66: instrumentide konstruktsiooni, reso
Page 67 and 68: adekvaatseid ja ka novaatorlikke m
Page 69 and 70: Cherici, Paolo 1980. Johann Sebasti
Page 71 and 72: Tureck, Rosalyn 1960. An Introducti
Page 73 and 74: Isbin, Sharon 1994. Classical Guita
Page 75: Wolff, Christoph 2000. Johann Sebas

HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?