HEIKI MÄTLIK - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

1.4 Bachi lautoteoste autograafid, tabulatuurid ja koopiadBachi lautoteoste autograafe on tänaseni säilinud kolm, mis on nüüdseks Brüsseli(BWV 995) ja Tokio (BWV 998, BWV 1006a) raamatukogude fondides. Osa Bachilautomuusikat on säilinud ka käsikirjaliste koopiatena. Süidist BWV 996 on olemasBachi sugulase Johann Gottfried Waltheri (1684–1748) ning Bachi õpilase HeinrichNikolaus Gerberi (1702–1775) koopiad. Partiitast c-moll BWV 997 eksisteeribarvukalt koopiakäsikirju, millest olulisemad on Bachi õpilaste Johann FriederichAgricola (1720–1774) ja Johann Philipp Kirnbergeri (1721–1783) koopiad. PrelüüdistBWV 999 on ainsa eksemplarina säilinud Bachi tuttava organist Johann Peter Kellneri(1705–1772) käsikiri. Bachi lautomuusika puhul on olulised ka lautoteoste SüidiBWV 995, Partiita BWV 997 ja Fuuga BWV 1000 tabulatuuriversioonid. Leipzigiorganist Carl Ferdinand Becker (1804–1877) mainis neid tabulatuure oma 1840. aastalLeipzigis avaldatud artiklis Hausmusik im 16. bis 18. Jahrhundert, kuid tabulatuuridepäritolu ta ei kommenteerinud (Schulze 1975a: VI). 1846. aastal sattusid needtabulatuurid Leipzigi linnaraamatukogu fondidesse (Schulze 1975a: VI, VIII).Süit BWV 995 (orig g-moll)Bachi Süidi g-moll BWV 995 lautoversiooni (NBA, kd V: 10: 81) autograafpärineb u 1730. aastast (Wolff 2001: 373) ja see on seade helilooja u 1720komponeeritud V tšellosüidist c-moll BWV 1011. Lautosüidi BWV 995 autograaf onBrüsseli Kuninglikus Raamatukogus (B Br ms. II 4085). Tähelepanuväärne on, et seekannab tiitlit Suite pour la Luth / à / Monsieur Schouster / par J. S. Bach (Schulze1975a: V). 7 Süidist on olemas ka anonüümse autori intabulatsioon lautole, mis onvalminud 18. sajandi keskel ja asub Leipzigi linnaraamatukogus (Becker III, 11. 3).Schulze kinnitusel on tabulatuuriversioon tehtud Falckenhageni poolt (Farstad 2000:383).7Monsieur Schouster võis olla Leipzigi kirjastaja Jacob Schouster (Farstad 2000: 350).12