KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

Recommendations

Info

suudeta enamasti asju näha alati teiste inimeste vaatepunktist. Kooli minnes osatakse mõ nevõ rra juba arvestada teiste inimeste vaatenurgaga. Selle perioodi nimetas Piaget konkreetsete operatsioonide staadiumiks ehk mõ tlemine areneb konkreetsete esemete ja ilmingute toel. Lastel on juba olemas loogilise mõ tlemise võ ime ehk tehakse ü ldistusi ja järeldusi. Umbes 12. eluaastast alates suudetakse mõ elda juba mõ istete ning mõ ttekäikude abil, mil pole konkreetset tegelikkuse vastet. Osatakse pü stitada hü poteese, teha järeldusi ja mõ ista nähtusi nende sü steemsuses. Seda perioodi on nimetatud formaalsete operatsioonide staadiumiks. Keskmises kooliastmes tekib nii ö elda metakognitsioon, suudetakse mõ elda oma mõ tetest, arutletakse oma veendumuste ü le ja kõ neldakse sellest teistega. Areneb sisekõ ne ja abstraktne mõ tlemine. Oma sotsiaalses arengus on laps koolieelses eas sõ ltuv ja seotud nendega, kes teda toidavad, hoiavad, kaitsevad ja kellelt ta õ pib. Lastel on sisemine jäljendamis- ning eeskujude järgi orienteerumise vajadus. Ta vajab esialgu vaid väheseid inimesi enese lähedal, ent need peavad olema usaldusväärsed. Usalduslik suhe on eelduseks, et laps võ tab mõ jutamispü ü ded vastu ja õ pib. Sotsiaalse suhtluse kogemused aitavad lastel mõ ista inimestevahelist käitumist. Areneb enesetaju ja toimuva hindamine omaenese positsioonilt. Vaid lapsed, kes end ise mängus ära tunnevad näitavad ü les ka empaatilist käitumist. 5. eluaastast mõ istab laps tõ e ja vale vahet ning tunneb ära valetamise. 6. eluaastast alates mõ istab ta nalja ja irooniat. Puberteedieelses eas ja hiljem väheneb emotsionaalne sõ ltuvus vanematest ja teistest enesega seotud inimestest. Laps kogeb nõ rgenevat sidet täiskasvanutega kui emotsionaalse kindlustunde kaotust. Siitpeale ollakse tundlik täiskasvanule, kellest on võ imalik lugu pidada tänu tema isikuomadustele ja oskustele. Enam ei kuuletuta täiskasvanutele emotsionaalse sõ ltuvuse tõ ttu, vaid vajatakse argumente ning respekti. Pü sivaks kü simuseks kujuneb kohustuste-reeglite ja vaba tahte vastuolu. Lapse moraalse arengu uurimise klassikuks peetakse Lawrence Kohlbergi. Oma mõ ttekaaslastega on ta uurinud lapse moraalsete reeglite taju ja otsustamiskäitumist mitmel pool ü le maailma. Kõ ikjal on täheldatud, et lapsed teevad läbi teatud kindlas järgnevuses ü hed ja samad staadiumid, kusjuures kahe viimase staadiumini (kokku on neid kuus), ei pruugita paljudes kultuurides ning ka paljud ü ksikindiviidid ü ldsegi jõ uda. Väikelapseeas motiveerib toimuv tasu ja karistuse lootuses. Siin allutakse sunnile. Pärast 5. eluaastat arvatakse, et näiteks mängureeglid on pärit kõ rgemalt autoriteedilt. Pärast 10
10. eluaastat avastatakse, et reeglid luuakse koos ja nendes saab kokku leppida. Laps liigub oma moraalses arengus iseseisvate moraalsete otsuste, koostö ö ja autonoomia poole. Egotsentrism väheneb, ent ü htaegu ka täiskasvanute autoriteet. Moraalseteks hinnanguteks ilma kellelegi kuuletumata ollakse võ imeline teismelisena. Paljud inimesed jäävad paraku oma moraalses arengus pidama autoriteetidele allumise staadiumi, seda olenemata vanusest. Kuuletumine ja autoriteedivajadus on seotud hirmuga vastutuse ees. Sõ ltuvus kogukonnast ja kogukonnas enam levinud emotsionaalse laadiga veendumused võ ivad hakata suunama noore käitumist. Vaid väiksem osa inimkonnast jõ uab mõ istmiseni, et kehtivate reeglite aluseks on moraalsed põ himõ tted, ja nende ü le võ ib arutleda ning nende järgimise ü le saab otsustada vabalt. Alles sellel tasandil on võ imalik teadlik demokraatia, kuivõ rd siin suudetakse võ tta vastutus. Targalt toimiv kool ja selle õpetajad. Last tuleb väärtustada ja tunnistada ta vastuvõ etavaks, et säilitada tema vastuvõ tlikkus. Laps, kes ei pea kahtlema oma väärtuses ja olemasolu õ igustuses, on valmis ka õ ppima. Lapsest lähtuv kasvatus põ hineb usaldusväärsel laps-õ petaja-suhtel. Suhe on usaldav ja toimiv, kui õ petaja on tundlik ka lapse emotsionaalsetele vajadustele ja huvidele. Opetaja võ iks saata lapsele sõ numeid: mind huvitab sinu käekäik Kui laps tunneb, et teda ei aktsepteerita, väldib ta õ ppimist. Opetajad ei tohiks vahelduda tihedamini kui 3 aasta järel. Lastes põ hjustab juurtetust, kui nad peavad tihti vahetama nii inimesi kui ruumi. Võ õ randumise tekitab, kui tegevused on võ õ ra ära määratud ega kujune lapsele tähenduslikuks. Opetajad peaksid lapsi julgustama oma mõ tetest kõ nelema ja vaatenurkade ü le järele mõ tlema. See aitab lapsel õ ppida teadvustama nii enese kui teiste tundeid. Sotsiaalne õ ppimine toimub läbi inimsuhete vaatluse ja jäljendamise, kogemusõ ppimine läbi objektide maailma, kus õ pitakse tundma ka omaenese meelte tegevust ja võ imeid. Sellega peab laienema lapse vastutusruum ja temani peab jõ udma sõ num, et tulebki võ tta ise vastutus. Piaget arenguõ petusele toetuvad kõ ik pedagoogilised suunad, kus väärtustatakse lapse arengu kesksust. Lapsepõ lves on valdavad õ ppimine läbi aktiivse tegevuse ja elamuste. Lapse arengut peamiseks pidavas õ petamisviisis kasutatakse palju aktiivseid õ ppimismeetodeid: avastamist, eksperimenteerimist, uurimist, probleemide pü stitamist ja lahendamist. Opetaja osa on luua olukordi, kus lastele on kü simused innustavaks 11
Page 2 and 3: KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kuj
Page 4 and 5: Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõ l
Page 6 and 7: Sissejuhatus „Kujundava hindamise
Page 8 and 9: vastuvaidlematu vanema autoriteet n
Page 12 and 13: väljakutseks. Opetaja juhib last
Page 14 and 15: Kooli on paljude mõ tlejate vaate
Page 16 and 17: tema arengust lähtuvad pü ü d
Page 18 and 19: Kuidas me seda teeme? Esimeses kool
Page 20 and 21: LISA 2 20
Page 22 and 23: vajab rohkem aega. Väga olulisel
Page 24 and 25: Kujundav hindamine Kadrina Keskkool
Page 26 and 27: Meie puus on kajastatud nii ü ldi
Page 28 and 29: Kasu õpilasele kujundavast hindami
Page 30 and 31: Kujundav hindamine Peetri Lasteaed
Page 32 and 33: Tagasiside andmisel lähtume( nii
Page 34 and 35: Mis on kujundav hindamine andud? Ü
Page 36 and 37: õ ppeedukusele vähem, sest olen
Page 38 and 39: Ühendada võib nii lapse enda taga
Page 40 and 41: Peetri Lasteaed - Põhikooli näidi
Page 42 and 43: olla lõ plik, vaid see võ ib ol
Page 44 and 45: tö ö d, selgitab direktor võ
Page 46 and 47: Kujundav hindamine Randvere Koolis
Page 48 and 49: ▪ suhtumine on positiivne ja toet
Page 50 and 51: Õpetajate arusaamad koolis kasutus
Page 52 and 53: Praktilised näited kujundava hinda
Page 54 and 55: Kuna õ petaja Merilin on saatnud
Page 56 and 57: 1. tutvuda kõ igi 6. klassi ainek
Page 58 and 59: eriklasside puhul ei ole õ petaja
Page 60 and 61:
2015-16. õ ppeaasta lõ pus kü
Page 62 and 63:
LISA 1 . Juhendava hindamismudeli m
Page 64 and 65:
Lisaväljund: klassi esindaja vä
Page 66 and 67:
7. Vali teiste kuuldemängude hulg
Page 68 and 69:
õ piväljunditest lähtuvalt ja
Page 70 and 71:
Nende aastatega on õ petajad samu
show all

KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?