KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

Recommendations

Info

Kooli on paljude mõ tlejate vaates peetud lootuse instantsiks. On loodetud, et uued sugupõ lved suudavad haridusele tänu vältida barbaarsust ning pahelisust, tuua ü hiskonda rohkem tarkust ja harmooniat. On väidetud, et koole vajatakse kui silda erinevate generatsioonide vahel, ning ka praeguse ja tulevikuü hiskonna vahel. Koolid on selleks, et kõ ik see väärtuslik, mille kultuuriliselt pärime, saaks hoolsalt edasi kantud ja täiendatud uute sugupõ lvede poolt. Hariduse suurimaid ideid on inimese vabastamine – oma oskuste ja vooruste läbi suudab inimene mitte olla oma instinktide ori, vaid nende peremees, saavutab sü gavama arusaama maailmast ja arendab omaenese moraali. Kool tähendab initsiatsiooni alaealisest täiskasvanuks, teadlikult juhitud tahet ja avaramaid võ imalusi eluks. Pikki aegu oligi moraalisubjektiks kujunemine ü ks koolihariduse peamisi keskmeid ning kindel ootus koolile oli inimloomuse õ ilistamine, millest võ rsuks ka õ iglasem ü hiskonna korraldus. Ent kooli igapäevapraktikaid hakkasid ära määrama sootuks proosalisemad asjaolud. Kirjakultuuri omandamine nõ udis tegevusi ja harjumusi, mis osutuvad olema sarnased 4000 aastat tagasi õ ppinud sumeri lapsel ja tänasel õ pilasel. Kirjutama ja lugema õ ppimine nõ udis pü sivust, kannatlikkust, hoolsust, järjekindlust, süvenemist, peenmotoorika välja arendamist, pingutust. Kokku on seda nimetatud nii koolilikuks eluviisiks kui teisalt ka ü heks põ hjuseks nn kooli süvagrammatikale. Nii nagu me räägime oma emakeelt mõ tlemata grammatika reeglitele, tihti ka neid teadmata, on selline teadvustamatu süvagrammatika ka koolil, mis tähendab juurdunud enesestmõ istetavusi, suhtumiste ja tegevuste viise kooli argipraktikas. Kuivõ rd see on enamasti teadvustamatu, teeb see koolikultuuri raskesti muudetavaks ja on peamisi uuenduste takistajaid. Uheks selle süvagrammatika reegliks on kujunenud, et lapsed peavad saama hindeid. Teaduskeeles räägitakse kooli immanentsest loomusest . Kirjakultuuri omandamise nõ uete kõ rval määrab kooli iseloomu sootuks rohkem aja vaim koos ü hiskonnapoolsete ootustega. Haridussü steemidest saab rääkida viimased 200 aastat, kui Euroopa pö ö rdus modernismi lainele ja keskseks usuks sai mõ istuseusk. Ning progressi peamiseks mootoriks haridus. Läänemaailma progress sü nnitas kiiretes arengutes industriaalü hiskonna ja tänaseks kõ rgtehnoloogilise tsivilisatsiooni. Lapsed hakkasid lisaks koolikotile koolis kaasas kandma nähtamatut ü hiskonnapoolset tulevikuootuste koormat, mis väljendus ü lekoormatud õ ppekavadena. Neist olid saanud tuleviku teenrid, milleks valmistuti suletud pedagoogilises ruumis, kuivõ rd pedagoogikast 14
oli saanud omaette teadus, mis vormis inimhingi läbi positivistliku teaduse kirjeldatud mehhanismide. Masinajastu oli alanud. Teadlaste sõ nul ei määra kooli funktsioone niivõ rd inimkäsitused ja unistus ideaalsest ü hiskonnast, kui just ü hiskonna, majanduse ja kultuurilised ajalooliselt kujunenud vajadused. Siit saidki alguse hiljem palju kirjeldamist leidnud kooli lepitamatud vastuolud, kooli kuratlikud dilemmad, nagu neid nimetati: eesmärkides deklareeritakse ü ht, aga tegelikult tehakse midagi muud, ning see ei sõ ltu tegijate tahtest. Inimese areng vertikaalses mõ õ tmes õ ilsamate väärtuste ja arenenud vaimsuse poole polnud nimelt see peamine, mis huvitas ü ha enamaid koolist väljaspool asuvaid ü hiskondlikke huvigruppe. Neid huvitas, kuidas sobitada inimene välja kujunenud võ imustruktuuridega ning kuidas teha ta kasutatavaks tö ö jõ uturu huvides. Kooli ü heks lausa ametlikuks ü lesandeks kujunes selektsioon laste seas, ning selle tõ husaks vahendiks sai koolihinne, mille mõ juvõ im nii laste kui nende vanemate jaoks ei ilmuta kahanemise märke. Sest sellega hakati juba eos ära märgistama tulevasi võ imalikke inimsaatusi. Sellisena ei saanudki kool olla laste suhtes kuigi sõ bralik asutus. Uhe 20. saj. tuntuma ilosoo i Michael Foucault`sõ nul on hariduse ajalugu võ imukasutuse, kontrolli ja distsiplineerimise ajalugu. Kool toodab nö kuulekaid kehi, normaliseerib lapsi ü hiskonnale sobivaks ja taastoodab seeläbi kehtivat normaalsust. Võ im pole ü ksnes allasuruv, vaid ka tootlik, ta toodab tõ e režiime ja peavoolu diskursusi. Pole teadmist, mis ei lähtuks võ imusuhetest. Koolihinnet võ ibki mõ ista kui võ imu instrumentaariumi ü ht toimivamat vahendit. Nii kaua, kui on eksisteerinud kool, sama kaua on kooli ka kriitiliselt analü ü situd. Tavapärane kool loeti mitmete mõ tlejate poolt kõ lbmatuks juba 250 aastat tagasi enam-vähem samade argumentidega, mis on rääkinud kooliuuenduspü ü dluste kasuks kuni viimaste aegadeni. Peamisteks etteheideteks koolile loeti vaid mäletamisele suunatud õ pet, elukaugust, õ pilase allutatud rolli, vähest aktiivsuse võ imalust, laste vaimsete ressursside raiskamist, õ petajakesksust, formaalseid sooritusi ja hindamissü steemi. Heinrich Pestalozzilt pärit väljendit hingemõrv koolis on kasutatud selle kriitika refräänina. Kriitikud olid humanistlikel positsioonidel ning seadsid keskmesse areneva inimese. John Dewey: koolid mitte ei anna oskusi eluks, nad esindavad ise elu. Oppimisest leiti, et see peaks olema autonoomne, autentne ja vabatahtlik, mitte välise hindaja mõ õ dikute jaoks. Nii on kool olnud kohtumise ja pingete paik inimesest ja 15
Page 2 and 3: KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kuj
Page 4 and 5: Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõ l
Page 6 and 7: Sissejuhatus „Kujundava hindamise
Page 8 and 9: vastuvaidlematu vanema autoriteet n
Page 10 and 11: suudeta enamasti asju näha alati
Page 12 and 13: väljakutseks. Opetaja juhib last
Page 16 and 17: tema arengust lähtuvad pü ü d
Page 18 and 19: Kuidas me seda teeme? Esimeses kool
Page 20 and 21: LISA 2 20
Page 22 and 23: vajab rohkem aega. Väga olulisel
Page 24 and 25: Kujundav hindamine Kadrina Keskkool
Page 26 and 27: Meie puus on kajastatud nii ü ldi
Page 28 and 29: Kasu õpilasele kujundavast hindami
Page 30 and 31: Kujundav hindamine Peetri Lasteaed
Page 32 and 33: Tagasiside andmisel lähtume( nii
Page 34 and 35: Mis on kujundav hindamine andud? Ü
Page 36 and 37: õ ppeedukusele vähem, sest olen
Page 38 and 39: Ühendada võib nii lapse enda taga
Page 40 and 41: Peetri Lasteaed - Põhikooli näidi
Page 42 and 43: olla lõ plik, vaid see võ ib ol
Page 44 and 45: tö ö d, selgitab direktor võ
Page 46 and 47: Kujundav hindamine Randvere Koolis
Page 48 and 49: ▪ suhtumine on positiivne ja toet
Page 50 and 51: Õpetajate arusaamad koolis kasutus
Page 52 and 53: Praktilised näited kujundava hinda
Page 54 and 55: Kuna õ petaja Merilin on saatnud
Page 56 and 57: 1. tutvuda kõ igi 6. klassi ainek
Page 58 and 59: eriklasside puhul ei ole õ petaja
Page 60 and 61: 2015-16. õ ppeaasta lõ pus kü
Page 62 and 63: LISA 1 . Juhendava hindamismudeli m
Page 64 and 65:
Lisaväljund: klassi esindaja vä
Page 66 and 67:
7. Vali teiste kuuldemängude hulg
Page 68 and 69:
õ piväljunditest lähtuvalt ja
Page 70 and 71:
Nende aastatega on õ petajad samu
show all

KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?