KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

Recommendations

Info

Sissejuhatus „Kujundava hindamise käsiraamat“ on valminud Sihtasutuse Innove (otsuse nr 1.1-5/89) tegevuse „Opetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostö övõ rgustike kaudu“ elluviimise tulemusena. Käsiraamat on ü ks osa kujundava hindamise kogukonna projektist „Kujundava hindamise rakendamise jätkutoetustegevused ü ldhariduskoolidele“ (01.08.-31.12. 2017). Käsiraamat keskendub kujundavat hindamist edukalt praktiseerinud koolide kogemustele, meetoditele ja tö ö tulemustele. Iga kooli peatü ki autoriteks on antud kooli juht, õ petaja ja lapsevanem. Koolijuht selgitab kujundava hindamise rakendamise vajalikkust ja põ himõ tteid oma koolis. Opetaja kirjeldab kooli tö ö korraldust lähtuvalt kujundava hindamise rakendamisest, koolis kasutatavaid kujundava hindamise meetodeid, toob sellekohaseid praktilisi näiteid (joonised, ilmid jmt.) Lapsevanem annab oma hinnangu tema lapse koolis kasutatava kujundava hindamise tulemuslikkuse kohta, kirjeldab kujundava hindamise positiivset mõ ju oma lapse õ ppetegevusele ja õ pimotivatsioonile. Käsiraamat on suunatud kõ igile eesti ü ldhariduskoolide juhtidele, õ petajatele, õ pilastele ja lapsevanematele. Eelkõ ige on käsiraamat toeks nendele koolidele ja õ petajatele, kes alustavad kujundava hindamise rakendamist oma koolis, pakkudes praktilisi näiteid ja mõ tteainet tagasisidestamise meetodite edasiarendamiseks omal viisil. Põ hikooli Riikliku Oppekava § 20 alusel mõ istetakse kujundava hindamisena õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed . Kujundav hindamine keskendub eelkõ ige õ pilase arengu võ rdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õ igel ajal ja võ imalikult täpselt õ pilase tugevaid kü lgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õ pilase arengut. Kogu õ ppepäeva vältel annavad õ petajad ja teised õ ppe- ja kasvatusalal tö ö tavad isikud õ pilasele tagasisidet, et toetada õ pilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Opilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke 6
seada ning oma õ ppimist ja käitumist eesmärkide alusel analü ü sida ning tõ sta õ pimotivatsiooni. Lapsepõlvest, lapse arengust ja targalt toimivast koolist Tiiu Kuurme Kujundavat hindamist ei saa vaadelda lahus kooli ü ldisest õ hustikust ja õ petamise viisidest. Hindamine on osa õ petamisprotsessist, selle taustaks aga, kuidas mõ istetakse inimest, arengut, õ ppimist ja õ petamist. Kindlasti ei tunne kujundav hindamine end hästi autoritaarses õ hustikus, ta on teiselaadsetest väärtustest pärit pedagoogiliste terviklähenemiste ü ks osa. Kuidas lapsi õ petatakse, lähtub peale õ ppekava, didaktilise teadmuse ja lapsekäsituste ka ü hiskonnapoolsest survest. Kujundav hindamine on sellise pedagoogilise lähenemise osa, kus ollakse tundlik lapse arengulistele eeldustele vajadustele ning respekteeritakse lapsi. Ja see kaalub ü les võ imaliku välise surve ning kahtlused. Allpool pü ü ame põ gusalt meelde tuletada, mis on lapse arengus sellist, mis räägib pehmete lähenemiste poolt pedagoogikas. Lapse kasvatus ja õ petamine ei ole kunagi olnud ü hemõ tteliselt de ineeritavad nagu mõ ni loodusseadus, ehkki teame lapsest ja tema arengust järjest rohkem. Sest nimelt ei ole laps vaid bioloogiliselt ja psü hholoogiliselt kü psev staatiline organism, vaid kujuneb oma kasvukeskkonnaga paindlikus vastasmõ jus. Laps on sü ndinud mingisse kultuuriruumi oma ajale iseloomulikesse sotsiaalsetesse oludesse. Olud ja kultuurilised tähendused aga muutuvad. Kui mõ ni aeg tagasi kasvasid lapsed nö lapsepõ lve moratooriumis ehk teadmatuses täiskasvanuelu tumedamast poolest, siis nü ü d on lapse elust kadunud saladused. Lapsepõ lv, nagu postmodernistlik aeg ü ldisemalt, on kantud paradoksidest. Uhelt poolt pü ü takse lapsepõ lve pikendada, teisalt peab laps suutma kandma koormat, milleks ta pole valmis. Need õ petamise viisid ning kasvatuspraktikad, mis mõ ni aeg tagasi toimisid hästi, ei veena enam. Uldteada on uurijate seisukohad täiskasvanute autoriteedi murenemisest ning kultuuride infantiliseerumisest. Lapsepõlve uuringute erinevad vaatenurgad. Mõ ned aastakü mned tagasi hakati uurima lapsepõ lve mitte enam arengupsü hholoogilises, vaid sotsiokultuurilises võ tmes: kuidas lapsepõ lve on ü hiskonnas mõ istetakse ja kuhu lapsed ü hiskonnas arvatakse. Praegused täiskasvanupõ lvkonnad on läbi teinud lapsest arusaamise suured muutused. Kui vanemas keskeas inimestel oli kapi otsas vits, maksis ja 7
Page 2 and 3: KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kuj
Page 4 and 5: Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõ l
Page 8 and 9: vastuvaidlematu vanema autoriteet n
Page 10 and 11: suudeta enamasti asju näha alati
Page 12 and 13: väljakutseks. Opetaja juhib last
Page 14 and 15: Kooli on paljude mõ tlejate vaate
Page 16 and 17: tema arengust lähtuvad pü ü d
Page 18 and 19: Kuidas me seda teeme? Esimeses kool
Page 20 and 21: LISA 2 20
Page 22 and 23: vajab rohkem aega. Väga olulisel
Page 24 and 25: Kujundav hindamine Kadrina Keskkool
Page 26 and 27: Meie puus on kajastatud nii ü ldi
Page 28 and 29: Kasu õpilasele kujundavast hindami
Page 30 and 31: Kujundav hindamine Peetri Lasteaed
Page 32 and 33: Tagasiside andmisel lähtume( nii
Page 34 and 35: Mis on kujundav hindamine andud? Ü
Page 36 and 37: õ ppeedukusele vähem, sest olen
Page 38 and 39: Ühendada võib nii lapse enda taga
Page 40 and 41: Peetri Lasteaed - Põhikooli näidi
Page 42 and 43: olla lõ plik, vaid see võ ib ol
Page 44 and 45: tö ö d, selgitab direktor võ
Page 46 and 47: Kujundav hindamine Randvere Koolis
Page 48 and 49: ▪ suhtumine on positiivne ja toet
Page 50 and 51: Õpetajate arusaamad koolis kasutus
Page 52 and 53: Praktilised näited kujundava hinda
Page 54 and 55: Kuna õ petaja Merilin on saatnud
Page 56 and 57:
1. tutvuda kõ igi 6. klassi ainek
Page 58 and 59:
eriklasside puhul ei ole õ petaja
Page 60 and 61:
2015-16. õ ppeaasta lõ pus kü
Page 62 and 63:
LISA 1 . Juhendava hindamismudeli m
Page 64 and 65:
Lisaväljund: klassi esindaja vä
Page 66 and 67:
7. Vali teiste kuuldemängude hulg
Page 68 and 69:
õ piväljunditest lähtuvalt ja
Page 70 and 71:
Nende aastatega on õ petajad samu
show all

KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?