KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

Recommendations

Info

vastuvaidlematu vanema autoriteet ning koolitunnis võ is kõ nelda vaid õ petaja poolt lubatud viisil, siis nü ü d on kõ ik teisiti. Lapsel on inimõ igused, last tuleb austada ja tema arvamusi kuulda võ tta, nuhtlemine ja alandamine on seadusega keelatud. Lapse väärtus ja tähendus on läänemaailmas hü ppeliselt tõ usnud. Teisalt on lapse enese kogemused järjest enam sekundaarsed (ekraanidelt) kui primaarsed ehk ehedad; teatud tugevusvarust, mis kujuneb läbi ehedate kogemuste, jäädakse ilma. Samas on ka laste hingeline mahajäetus endiselt probleemiks. Kuniks veel tohib koolist mõ elda kui pedagoogilisest asutusest, peaksid lapsepõ lv ja selle muutumised olema teadvustatud kooli pedagoogiliste ü lesannetena ning humanismi printsiip on samavõ rd ajakohane kui alati. Lapse arengu uurijad on ikka olnud kü simuste ees, mis on lapse puhul ära määratud tema vanuse ja objektiivsete arenguseadustega, mis on geneetiliselt antud ning kui palju mängib kaasa kultuuriline keskkond. Ning mis nende koostoimes juhtub. Lapse fü ü silise, vaimse ja sotsiaalse arengu kohta on uurijail kogunenud hulk tõ siasju, mille osas ollakse ü hel meelel. Geneetilised eeldused pakuvad pinnase lapse arenguks ja mõ jutavad suuresti tema arengupotentsiaali. Uurijad on seisukohal, et inimareng tähendab geneetiliste ja keskkonnategurite keerulist vastasmõ ju. Keskkonnatingimustest sõ ltub, kuivõ rd lapses eeldusena olemasolev väljendub ja välja areneda saab. Ilma soodsate keskkonnatingimusteta võ ivad paljud eeldused jäädagi peitu, teisalt, mida eeldusena lapses ei ole, seda ei pruugi tekitada ka keskkond. Arengukeskkonnaks võ ib lugeda ka vaimse atmosfääri ja väärtused, milles laps kasvab, ning selle toimel kujuneb noore inimese enese väärtusilm. Kas olla pelgalt väljastpoolt hinnatav võ i osaleda ka ise oma tegevustele ja teadmistele hinnangute andmises, see mõ justab kahtlemata suhet iseenesesse. Uleilmselt tunnustatud geniaalse teadlase Lev Võ gotski sõ nul on kogu inimlik tegevus loomult sotsiokultuuriline. Keele omandamisega saab laps sissepääsu tema kultuurile omaste kujundite ja metafooride juurde. Inimese mõ ttetegevust saame mõ ista vaid siis, kui võ tame arvesse selle aluseks olnud sotsiaalseid protsesse. Oppimine toimub laiemates sotsiaalsetes kontekstides, kuhu kuuluvad nii lood, mängud kui täiskasvanute hoiakud. Laps osaleb kogukonna vaimuelus, õ ppides maailma asju ü hiselt loodud arusaamade kaudu. Oppija areng peegeldab tema kultuurilist kogemust. Seepärast ongi kollektiivsed hoiakud ja väärtused nii raskesti muudetavad, ent inimene ise vahel kergesti mõ justatav. 8
Arenguga paralleelselt toimub kohanemine väliste tingimustega. Kultuurimustrid vormivad lapsi, seda teevad näiteks kombed-tavad, mida ü hiskond eeldab, et tema liige oleks aktsepteeritud. Agraarü hiskondades olid väärtustatud kuulekus ja allumine ning kindlad soorollid, linnakeskkonnas - ettevõ tlikkus ja iseseisvus. Ent sootuks rohkem tuleb lapselgi loota iseendale. Sotsialiseerumise mõ istega hõ lmatakse, kuidas lapsed õ pivad oma kultuurile vastavat käitumist ja suhtumisviise. Lapse kasvukeskkonda kuuluvad ka tema kasvatamises osalevate täiskasvanute isikuomadused, veendumused ja uskumused. Lapsed taasloovad läbielatud kogemused iseendas ning nii taasloovad nad oma kasvuü mbruse kultuuri. Ollakse veendunud, et laps on aktiivne, soovib õ ppida ja areneda, ta on loomult uudishimulik ja otsib teadmist, ent temapoolse vastuvõ tuvõ ime otsustab siiski tema arengustaadium. Laps otsib neid kogemusi, mida ta arengulooliselt hetkel vajab ning mis teda tema eeldustele vastavuses kõ netavad. Omaks võ etakse näiteks Sveitsi populaarsete arengupsü hholoogide Remo H. Largo ning Martin Berlingeri väitel vaid see, milleks ollakse valmis ja mis on lapse arengutasandil võ imalik. Mõ ned lapsed unustavad end lugemisse, teised elavnevad looduses ja seikluslikes kogemustes. Mingil perioodil soovivad lapsed vastupandamatult liikuda ja asju kätega teha. Laps avaneb uuele, kui tema ja ta enesehinnang ei ole ohustatud. Lapse arengu erinevad tasandid. Vahest ei kahtle enam keegi, et lapsed arenevad ja kü psevad erinevalt. Lisaks fü ü silisele arengule on palju kirjeldatud laste kognitiivset, sotsiaalset, emotsionaalset ja moraalset arengut. Mõ eldes kooliõ petusele on seni suurima tähelepanu pälvinud lapse kognitiivne areng – kuidas õ pitakse aru saama, mõ tlema mõ istma. Siiani ü letamatu oma uuringute veenvuses ja põ hjalikkuses on šveitsi teadlane Jean Piaget. Ta tõ i esile laste mõ tlemise erinevad jooned. Lapse mõ tlemine areneb staadiumide kaupa. Igas staadiumis toimub kvalitatiivne muutus: staadiumid on nimetatud sensomotoorseks, operatsioonide eelseks, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadiumiks. 2-7 aastase lapse mõ tlemine toimib sensomotoorsel tasandil: enese ü mber toimuvat tunnetatakse meelte ja liikumise läbi ning lihtsaid konkreetseid järeldusi tehes. 7. kuni 12-aastane laps mõ tleb konkreetsete operatsioonide kaudu. Selles vanuses lapsed suudavad mõ ista ainete fü ü sikaliste omaduste ja arvude jäävust ning teevad tehteid arvudega. Veel mõ istetakse keele sü mboleid ning lahendada probleeme intuitiivselt. Ent ollakse veel egotsentrist ega 9
Page 2 and 3: KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kuj
Page 4 and 5: Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõ l
Page 6 and 7: Sissejuhatus „Kujundava hindamise
Page 10 and 11: suudeta enamasti asju näha alati
Page 12 and 13: väljakutseks. Opetaja juhib last
Page 14 and 15: Kooli on paljude mõ tlejate vaate
Page 16 and 17: tema arengust lähtuvad pü ü d
Page 18 and 19: Kuidas me seda teeme? Esimeses kool
Page 20 and 21: LISA 2 20
Page 22 and 23: vajab rohkem aega. Väga olulisel
Page 24 and 25: Kujundav hindamine Kadrina Keskkool
Page 26 and 27: Meie puus on kajastatud nii ü ldi
Page 28 and 29: Kasu õpilasele kujundavast hindami
Page 30 and 31: Kujundav hindamine Peetri Lasteaed
Page 32 and 33: Tagasiside andmisel lähtume( nii
Page 34 and 35: Mis on kujundav hindamine andud? Ü
Page 36 and 37: õ ppeedukusele vähem, sest olen
Page 38 and 39: Ühendada võib nii lapse enda taga
Page 40 and 41: Peetri Lasteaed - Põhikooli näidi
Page 42 and 43: olla lõ plik, vaid see võ ib ol
Page 44 and 45: tö ö d, selgitab direktor võ
Page 46 and 47: Kujundav hindamine Randvere Koolis
Page 48 and 49: ▪ suhtumine on positiivne ja toet
Page 50 and 51: Õpetajate arusaamad koolis kasutus
Page 52 and 53: Praktilised näited kujundava hinda
Page 54 and 55: Kuna õ petaja Merilin on saatnud
Page 56 and 57: 1. tutvuda kõ igi 6. klassi ainek
Page 58 and 59:
eriklasside puhul ei ole õ petaja
Page 60 and 61:
2015-16. õ ppeaasta lõ pus kü
Page 62 and 63:
LISA 1 . Juhendava hindamismudeli m
Page 64 and 65:
Lisaväljund: klassi esindaja vä
Page 66 and 67:
7. Vali teiste kuuldemängude hulg
Page 68 and 69:
õ piväljunditest lähtuvalt ja
Page 70 and 71:
Nende aastatega on õ petajad samu
show all

KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?