KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

Recommendations

Info

õ piväljunditest lähtuvalt ja õ ppeprotsessis õ pilaste aktiviseerimist vastavalt eesmärgile ning tagasisidestamist ka õ pilase enda ja kaaslaste poolt. Kõ ige raskemaks osutus minu jaoks oma isiklike eelarvamuste, mõ tlemise ja aastatega väljakujunenud tö ö harjumuste ü mberkorraldamine. Veendumus, et õ petajal tuleb asjad selgeks õ petada, tuli asendada suunistega õ ppija arengu toetamiseks. Oleksin tahtnud, et valge lõ uendi asemel oleks olnud juba valmis karkass, millele uut sü steemi ehitama hakata, aga tuli alustada täiesti nullist. Täna olen rahul ja uhkegi, et hakkama saime. Kindlasti on veel palju arenguruumi ja ü ha uusi võ imalusi sü steemi aina paremaks timmida, aga võ ib ö elda, et meie koolis ü hiselt loodu toimib. Kindlasti oli määravaks asjaolu, et Viimsi koolis on kujundava hindamise kogukonnad tegutsenud juba pikki aastaid, nü ü d lisandus sellele juurde sobiv rakendatav hindamissü steem. Sü steem on lihtne ja loogiline, baseerudes ainekavades sõ nastatud õ pitulemustele. Infohalduseks kasutame Stuudiumi, millel on ü sna laialdased teabevahenduse võ imalused. Selle kaudu saab kirjeldada eesmärke, tagasisidestada protsessi, aidata planeerida õ pitulemuste omandamist ning säilitada õ ppega seonduv oluline info edaspidiseks. Stuudiumisse on õ pitulemuste põ hjal looduda ainete kaupa lausungite pangad, mida kasutame nii suunaval kui kokkuvõ tval hindamisel. Stuudium võ imaldab lausungitele lisada ka individuaalseid täiendavaid kommentaare igale õ pilasele. On võ imalus lisada kiitusi ning märkamisi. Peamine toetamine ja suunamine toimub siiski otse õ petajalt õ pilasele, igapäevases koostö ö s. Tunnistuse saavad sellest õ ppeaastast I kooliastme õ pilased ü ks kord – kooliaasta lõ pus. Oppeprotsessi kestel annab õ petaja kirjalikke hinnanguid stuudiumis ja otse õ pilaste tö ö del võ i ka õ pilaspäevikus, aga me ei dubleeri neid kõ ikidesse kohtadesse korraga. See oli kindlasti ü ks määrav otsus ja kergendus, sest topelttö ö tegemine on äärmiselt aeganõ udev ja motivatsiooni vähendav. Opilaspäevik on õ ppijakeskne, võ imaldab õ pilasel eelkõ ige ise ennast analü ü sida ja hinnata ning sellest tulenevalt ka isiklikke nädalaeesmärke seada. Päevikus on kirjas kokkulepitud hea tava reeglid, mis ongi õ pilase eneseanalü ü si ning eesmärkide seadmise peamiseks aluseks. Kindlasti on oluliseks osaks arenguvestlused peredega. Vestlused on kohustuslikud kord aastas, vajadusel ka sagedamini. 68
Meil on kujunenud nii, et klassiastmete õ petajad teevad tõ husat ja head koostö ö d, jagatakse materjale ja ideid, tehakse koos plaane. Uutele õ petajatele on määratud mentorid võ i tugiisikud, kes aitavad orienteeruda “kuidas meie majas asjad käivad“. Kolmandat aastat sama sü steemi kasutajana võ in ö elda, et lastele on suurim kasu eelkõ ige koolistressi ja pingete puudumises. Tavapärane on, et kipume end ikka ja alati teistega võ rdlema. Aga mida võ rrelda, kui oskused on alles õ ppimisel ja omandamisel, vilumused välja kujunemata? Miks peaks laps juba 1. klassis end tahes tahtmata hakkama sildistama mõ ttega, et ma ei ole mõ nes oskuses nii kiire, osav, nutikas kui sõ ber? Kujundav ja mittevõ rdlev hindamine aitab igal lapsel areneda ja saavutada õ pitulemused sellise tempoga ning selliste seoste abil, mis just talle omased. Samuti kogeda, et ka eksimine ja ebaõ nnestumine on õ ppeprotsessi loomulik osa. Peamine on panna alus elukestva õ ppe põ himõ tetele, mõ istmisele ja oskustele, kuidas õ ppida. Ja õ pitulemused saavutataksegi ü heskoos, hoolimata sellest, et päevikus ja tunnistusel puuduvad numbrid. Lapsevanema arvamus kujundavast hindamisest Maila Rikken, Viimsi Keskkooli lapsevanem Kujundav hindamine on minu lapsel Viimsi Keskkoolis kolmandat aastat. See on uus lähenemine hindamissü steemis, millest algul oli väga raske aru saada. Lapsevanemana pidin oma mõ ttemaailma muutma. Ara pidi unustama kü simuse:“ Mis hindeid täna said?“ Alguses olid ikka hirmud, et mis moodi saab teada, et lapsel on kõ ik õ pitud teadmiste kontrolliks, tunniks ja oodatud sai ikka positiivseid hindeid. Praeguseks võ in ö elda, et hinded aga annavad ü sna vähe infot selle kohta, millised on tegelikud teadmised numbri taga. Teame ju kõ ik, et nii nagu iga "3" on erinev, on seda ka "5" ja "4". Tänaseks olen väga rahul antud hindamismudeliga. Tagasisides ei pö ö rata tähelepanu ainult vigadele , antakse konkreetne soovitus edaspidiseks. Samuti antakse selget tagasisidet selle kohta, mis on hästi võ i ka väga hästi. Toimub pidev õ ppimine ja oskuste omandamine õ ppeaasta jooksul. Oluline on lapsega koos lugeda hinnanguid ja analü ü sida. Isegi nn. negatiivne tagasiside ei tundu maailma lõ puna. Mulle meeldib antud hindamismudel, kuna see on lapse positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks. Kujundav hindamine tö ö tab hästi kui koostö ö d teevad õ petaja → õ pilane → lapsevanem. 69
Page 2 and 3:
KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kuj
Page 4 and 5:
Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõ l
Page 6 and 7:
Sissejuhatus „Kujundava hindamise
Page 8 and 9:
vastuvaidlematu vanema autoriteet n
Page 10 and 11:
suudeta enamasti asju näha alati
Page 12 and 13:
väljakutseks. Opetaja juhib last
Page 14 and 15:
Kooli on paljude mõ tlejate vaate
Page 16 and 17:
tema arengust lähtuvad pü ü d
Page 18 and 19: Kuidas me seda teeme? Esimeses kool
Page 20 and 21: LISA 2 20
Page 22 and 23: vajab rohkem aega. Väga olulisel
Page 24 and 25: Kujundav hindamine Kadrina Keskkool
Page 26 and 27: Meie puus on kajastatud nii ü ldi
Page 28 and 29: Kasu õpilasele kujundavast hindami
Page 30 and 31: Kujundav hindamine Peetri Lasteaed
Page 32 and 33: Tagasiside andmisel lähtume( nii
Page 34 and 35: Mis on kujundav hindamine andud? Ü
Page 36 and 37: õ ppeedukusele vähem, sest olen
Page 38 and 39: Ühendada võib nii lapse enda taga
Page 40 and 41: Peetri Lasteaed - Põhikooli näidi
Page 42 and 43: olla lõ plik, vaid see võ ib ol
Page 44 and 45: tö ö d, selgitab direktor võ
Page 46 and 47: Kujundav hindamine Randvere Koolis
Page 48 and 49: ▪ suhtumine on positiivne ja toet
Page 50 and 51: Õpetajate arusaamad koolis kasutus
Page 52 and 53: Praktilised näited kujundava hinda
Page 54 and 55: Kuna õ petaja Merilin on saatnud
Page 56 and 57: 1. tutvuda kõ igi 6. klassi ainek
Page 58 and 59: eriklasside puhul ei ole õ petaja
Page 60 and 61: 2015-16. õ ppeaasta lõ pus kü
Page 62 and 63: LISA 1 . Juhendava hindamismudeli m
Page 64 and 65: Lisaväljund: klassi esindaja vä
Page 66 and 67: 7. Vali teiste kuuldemängude hulg
Page 70 and 71: Nende aastatega on õ petajad samu
show all

KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?