KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
oli saanud omaette teadus, mis vormis inimhingi läbi positivistliku teaduse kirjeldatud<br />
mehhanismide. Masinajastu oli alanud. Teadlaste sõ nul ei määra kooli funktsioone niivõ rd<br />
inimkäsitused ja unistus ideaalsest ü hiskonnast, kui just ü hiskonna, majanduse ja<br />
kultuurilised ajalooliselt kujunenud vajadused. Siit saidki alguse hiljem palju kirjeldamist<br />
leidnud kooli lepitamatud vastuolud, kooli kuratlikud dilemmad, nagu neid nimetati:<br />
eesmärkides deklareeritakse ü ht, aga tegelikult tehakse midagi muud, ning see ei sõ ltu<br />
tegijate tahtest. Inimese areng vertikaalses mõ õ tmes õ ilsamate väärtuste ja arenenud<br />
vaimsuse poole polnud nimelt see peamine, mis huvitas ü ha enamaid koolist väljaspool<br />
asuvaid ü hiskondlikke huvigruppe. Neid huvitas, kuidas sobitada inimene välja kujunenud<br />
võ imustruktuuridega ning kuidas teha ta kasutatavaks tö ö jõ uturu huvides. Kooli ü heks<br />
lausa ametlikuks ü lesandeks kujunes selektsioon laste seas, ning selle tõ husaks vahendiks<br />
sai koolihinne, mille mõ juvõ im nii laste kui nende vanemate jaoks ei ilmuta kahanemise<br />
märke. Sest sellega hakati juba eos ära märgistama tulevasi võ imalikke inimsaatusi.<br />
Sellisena ei saanudki kool olla laste suhtes kuigi sõ bralik asutus. Uhe 20. saj. tuntuma<br />
ilosoo i Michael Foucault`sõ nul on hariduse ajalugu võ imukasutuse, kontrolli ja<br />
distsiplineerimise ajalugu. Kool toodab nö kuulekaid kehi, normaliseerib lapsi<br />
ü hiskonnale sobivaks ja taastoodab seeläbi kehtivat normaalsust. Võ im pole ü ksnes<br />
allasuruv, vaid ka tootlik, ta toodab tõ e režiime ja peavoolu diskursusi. Pole teadmist, mis<br />
ei lähtuks võ imusuhetest. Koolihinnet võ ibki mõ ista kui võ imu instrumentaariumi ü ht<br />
toimivamat vahendit.<br />
Nii kaua, kui on eksisteerinud kool, sama kaua on kooli ka kriitiliselt analü ü situd.<br />
Tavapärane kool loeti mitmete mõ tlejate poolt kõ lbmatuks juba 250 aastat tagasi<br />
enam-vähem samade argumentidega, mis on rääkinud kooliuuenduspü ü dluste kasuks<br />
kuni viimaste aegadeni. Peamisteks etteheideteks koolile loeti vaid mäletamisele<br />
suunatud õ pet, elukaugust, õ pilase allutatud rolli, vähest aktiivsuse võ imalust, laste<br />
vaimsete ressursside raiskamist, õ petajakesksust, formaalseid sooritusi ja<br />
hindamissü steemi. Heinrich Pestalozzilt pärit väljendit hingemõrv koolis on kasutatud<br />
selle kriitika refräänina. Kriitikud olid humanistlikel positsioonidel ning seadsid<br />
keskmesse areneva inimese. John Dewey: koolid mitte ei anna oskusi eluks, nad esindavad<br />
ise elu. Oppimisest leiti, et see peaks olema autonoomne, autentne ja vabatahtlik, mitte<br />
välise hindaja mõ õ dikute jaoks. Nii on kool olnud kohtumise ja pingete paik inimesest ja<br />
15