KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

Recommendations

Info

vajab rohkem aega. Väga olulisel kohal on ü ksmeel meeskonnas. Koostö ö s sü nnivad paremad ideed ja saab ka tö ö koormust jagada. Raske on ka lapsevanematega kontakti leidmine ja neilt tagasiside saamine. Kujundav hindamine on ka vanemate jaoks harjumatu ja sellega peame tegelema – harima ka vanemaid. Meie jaoks on oluline, et laste õ pirõ õ m säilib! Ka neil, kes ei valda eesti keelt. Enam ei õ pita numbritele. Lapsevanema arvamus kujundavast hindamisest Helena Kivestu, Kiviõli I Keskkooli lapsevanem Kiviõ li I Keskkoolis on praegused 5. klassi õ pilased koolis käidud aja jooksul saanud õ petajate poolt oma õ ppeprotsessile vaid sõ nalist tagasisidet. Uurides lapselt, kui palju tema õ petajate kirjutatud kokkuvõ tteid ja tagasisidet loeb ja mõ istab, selgub, et õ pilased ise pigem ei loe ning jääb mulje, et nemad pole sellise tagasiside tähtsust veel teadvustanud. Võ ib arvata, et kujundavast hindamisest ehk toetavast tagasisidest on kõ ige rohkem kasu antud hetkel õ petajal ja lapsevanemal, kes saavad infot ja ü levaadet lapse õ ppimisprotsessist. Kindlasti saab laps tunnis õ petaja käest vahetut tagasisidet, mis mõ jutab ja toetab tema tö ö d, kuid praegusel hetkel ei ole veel toetav tagasiside info näiteks Stuudiumis see, mida ka laps päriselt mõ istaks ja tänu millele paremini enda tegevust eesmärgistada ja analü ü sida oskaks nii, nagu on ootused toetava tagasiside andmisele. Teine jutt on muidugi siis, kui räägime kujundavast hindamistest gü mnaasiumis, siis oskab õ pilane juba numbrile lisaks kirjutatud tagasisidet hinnata ja mõ istab selle kasu iseendale. Opilased, kes on koolis vaid numbrilist tagasisidet saanud, väidavad, et kui hindeid ei pandaks, siis võ ib-olla ei õ pikski. Ehk, et õ ppimist käivitab pigem hirm saada „halb hinne“ kui soov saada uusi teadmisi võ i iseennast arendada. See on mõ neti mõ istetav, nagu ka asjaolu, et enamus lapsevanemaid leiavad, et kõ ige parem tagasiside on siiski number, sest nii ollakse harjunud ning harjumusel on jõ ud. Mingil põ hjusel leitakse, et kui õ pilast numbrite järgi võ rrelda, reastada, siis saab ü levaate, mis masti inimesega tegu on. Aga kas ikka saab? Selle ü le juba õ nneks käivad suured arutelud ka ü hiskonnas ning loodame, et peagi on selgus majas, milline hindamine on vajalik, mil määral ja kas ü ldse on vaja hinnata? Igatahes võ ib kindlalt väita, et numbrilised hinded ei tekita õ pimotivatsiooni 22
ning soovi olla uudishimulik, uurida kü sida ja õ ppida. Jälgides 5.klassis õ ppivaid lapsi, võ ib väita, et nende õ pimotivatsioon pole kuidagi mõ jutatud sellest, et neile pidevalt iga sammu eest numbrilist tagasisidet ei anta, ei lahterdata ega reastata. Ilma pideva hindamiseta olnud lapsed paistavad silma pingevaba oleku ja eluterve uudishimu poolest ning neis on olemas koolirõ õ m ja soov osaleda õ ppimisprotsessis. Lapsevanemana leian, et tänu õ petaja kirjutatud tagasisidele tekib palju parem ü levaade sellest, millega laps koolis tegeleb, millised on saavutatud õ pitulemused, milles on ta hea ning millised teemad vajavad veel arutamist ja seletamist ehk mis osas saab ka lapsevanem toeks olla. Lapsevanematel tekib tänu kirjeldustele palju võ imalusi vestlusteks ja aruteludeks ning seeläbi tekib pinnas koostö ö ks nii oma lapse, õ petaja ja miks mitte ka teiste lastevanematega. Numbriline tagasiside on lapsevanemale kui kiirtoit, kiirinfo, kiire paigutus skaalal – „kõ ik on väga hästi“ kuni „kõ ik on väga halvasti“ ja see info ei ole loomulikult informatiivne ega samuti mitte kaasav. Toetav tagasiside annab rohkem koostö övõ imalusi ning kaasab lapsevanemaid sisulisemalt lapse õ ppeprotsessi mõ istma ja ka toetama. Lapsevanemana arvan, et hinnata peaks tohtima iga inimene ainult iseennast ja seda läbi eesmärgistamise ja analü ü simise. Hindamine kõ lab isegi pisut ohtlikult, sest kõ iki aspekte pole kunagi võ imalik lõ puni adekvaatselt hinnata ning seetõ ttu võ ib hindamisest olla pigem kahju kui kasu. Kü ll aga on tore teadmine, kui koolis on inimesed, kes suudavad anda õ ppijatele õ igel hetkel toetavat tagasisidet, julgustada, innustada ja imetleda noori inimesi koos nende nõ rkuste ja tugevustega. 23
Page 2 and 3: KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT Kuj
Page 4 and 5: Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõ l
Page 6 and 7: Sissejuhatus „Kujundava hindamise
Page 8 and 9: vastuvaidlematu vanema autoriteet n
Page 10 and 11: suudeta enamasti asju näha alati
Page 12 and 13: väljakutseks. Opetaja juhib last
Page 14 and 15: Kooli on paljude mõ tlejate vaate
Page 16 and 17: tema arengust lähtuvad pü ü d
Page 18 and 19: Kuidas me seda teeme? Esimeses kool
Page 20 and 21: LISA 2 20
Page 24 and 25: Kujundav hindamine Kadrina Keskkool
Page 26 and 27: Meie puus on kajastatud nii ü ldi
Page 28 and 29: Kasu õpilasele kujundavast hindami
Page 30 and 31: Kujundav hindamine Peetri Lasteaed
Page 32 and 33: Tagasiside andmisel lähtume( nii
Page 34 and 35: Mis on kujundav hindamine andud? Ü
Page 36 and 37: õ ppeedukusele vähem, sest olen
Page 38 and 39: Ühendada võib nii lapse enda taga
Page 40 and 41: Peetri Lasteaed - Põhikooli näidi
Page 42 and 43: olla lõ plik, vaid see võ ib ol
Page 44 and 45: tö ö d, selgitab direktor võ
Page 46 and 47: Kujundav hindamine Randvere Koolis
Page 48 and 49: ▪ suhtumine on positiivne ja toet
Page 50 and 51: Õpetajate arusaamad koolis kasutus
Page 52 and 53: Praktilised näited kujundava hinda
Page 54 and 55: Kuna õ petaja Merilin on saatnud
Page 56 and 57: 1. tutvuda kõ igi 6. klassi ainek
Page 58 and 59: eriklasside puhul ei ole õ petaja
Page 60 and 61: 2015-16. õ ppeaasta lõ pus kü
Page 62 and 63: LISA 1 . Juhendava hindamismudeli m
Page 64 and 65: Lisaväljund: klassi esindaja vä
Page 66 and 67: 7. Vali teiste kuuldemängude hulg
Page 68 and 69: õ piväljunditest lähtuvalt ja
Page 70 and 71: Nende aastatega on õ petajad samu

KUJUNDAVA HINDAMISE KÄSIRAAMAT

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?