6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED 6.

on diferentsiaaldiagnoosi tegemisel kesksel
kohal.
– Kõigepealt selgitatakse, kas väljaköhitud veri
pärineb kopsudest või kaasneb veriröga põskkoopapõletiku,
korduvate ninaverejooksude või
igemeveritsusega.
– Kui kopsupildil infiltraati ei ole, on veriköha
põhjuseks tavaliselt krooniline bronhiit või
bronhoektaasiad. Võimalikud on ka mitraalstenoos,
kopsuemboolia, endobronhiaalne tuumor
või hemorraagiline diatees.
– Piirdunud infiltraadi annavad tavaliselt kopsupõletik,
tuberkuloos, kartsinoom või kopsuinfarkt.
– Difuusse varjustuse põhjuseks on tavaliselt
südamepuudulikkus või kopsupõletik.
– Alla 50-aastast mittesuitsetavat patsienti ei pea
saatma lisauuringutele ega bronhoskoopiale, kui
on selge, et veriköha kaasneb infektsiooniga ja
kopsupilt on normaalne või normaliseerub
jälgimisaja jooksul.
Ravi
– Suunatakse põhihaigusele.
– Sümptomaatiliseks raviks võib kasutada traneksaamhapet
1 g x 3 per os.
6.20 ÄGE HINGAMIS-
PUUDULIKKUS
Toimetus
Eesmärgid
– Hingamispuudulikkusega patsiendil püütakse
saavutada piisav süsihappegaasi eliminatsioon,
piisav kudede oksügenisatsioon ja hingamistöö.
– Kroonilise kopsuhaigusega hüpokseemilisel patsiendil
püütakse vältida liigsest hapniku manustamisest
johtuvat hingamispuudulikkust.
– Püütakse vältida hapniku toksilisi mõjusid.
Määratlus
– Hingamispuudulikkuse all mõeldakse tavaliselt
gaasivahetuse häiret sissehingatava õhu ja arteriaalse
vere vahel (aB-pO 2 < 8 kPa, aB-pCO 2
> 6,7 kPa) (17.49, 17.50).
– Võib eristada kolme alatüüpi:
alveolaartasandi gaasivahetushäire (esmane
probleem on hüpokseemia)
ventilatsioonipuudulikkus (esmane probleem
on hüperkapnia)
ahendava kopsuhaiguse halvenemisfaas (põhiline
probleem on obstruktsioon).
Põhjused
– Hingamiskeskuse pärssimine:
171
6.20
ravimite üleannustamine (opiaadid!) ja mürgistused
ettevaatamatu hapniku manustamine kroonilise
kopsuhaigusega patsiendile
teadvuseta olek mitmesugustel põhjustel.
– Närviimpulsside jõudmine hingamislihasteni takistatud:
lülisamba kaelaosa trauma
neuroloogilised haigused (myasthenia gravis,
botulism, polüradikuliit)
lihasehaigused.
– Halvenenud hingamismehaanika:
rindkere kompressioonitrauma
pneumotooraks (6.60), hemotooraks.
– Hingamisteede obstruktsioon:
võõrkeha (6.80)
obstrueeriv kasvaja või lima
astma või krooniline ahendav kopsuhaigus (6.32).
– Gaasivahetuse takistus alveolaartasandil:
raske kopsupõletik
ARDS
kopsuturse (4.68).
– Ebapiisav kopsuvereringe:
kopsuemboolia (4.62).
– Vere hapnikutranspordi võime langenud:
raske aneemia
vingugaasimürgistus.
– Kestvad krambid
Üldised ravipõhimõtted
– Esmatähtis on kudede piisav oksügenisatsioon;
see sõltub arteriaalse vere hapnikusisaldusest,
südame minutimahust ja vere hapnikutranspordi
võimest (hemoglobiinisisaldus).
– Hapnikravi:
näit. Ventimask 40%
ettevaatust kroonilise kopsuhaigusega patsientide
ravimisel (Ventimask 28%), sest liigne
hüpokseemiavastane ravi võib viia hingamishalvatuseni
(kroonilist hüpokseemiat põdejal
reguleerib hingamist hapniku, mitte süsinikdioksiidi
osarõhk)
NB: hapnikravi ei paranda ventilatsiooni, nii
et ventilatsioonipuudulikkuse ravis tuleb seda
kasutada ettevaatlikult.
– CPAP-ravi (4.69):
suurendab kopsumahtu, püüab avada kokkulangenud
hingamisteid, kuid praktiliselt ei aita
kaasa hingamise mehaanikale.
– Kopsude kunstlik ventileerimine
suurendab kopsumahtu, püüab avada kokkulangenud
hingamisteid, aitab hingamistegevusele
mehaaniliselt kaasa
kergetel juhtudel
- näit. firmade Bennet või Bird seadmega 10–
15 cm ülerõhuga 15 min. vältel 1–2-tunniste
vahedega, kergematel juhtudel iga nelja
tunni tagant