6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED 6.

kopsukasvajad
pleuriit
südamepuudulikkus.
Määratlus
– Kauakestvaks ehk pikaleveninuks võib lugeda
köha, mis kestab üle 4–8 nädala. Sellest lühem
köha kaasneb tavaliselt hingamisteede infektsioonide
ja bronhide hüperreaktiivsusega infektsiooni
paranemisstaadiumis.
– Mõnede infektsioonide (näit. mükoplasma- või
klamüüdiapneumoonia ja läkaköha) järgselt
võib köha kesta isegi mitu kuud.
Infektsioonisümptomitega alanud
pikaleveninud köha
– Tõenäoliselt on tegemist kas mõne kauakestva
hingamisteede infektsiooni (sinuiit!) või algava
astmaga.
– Esmasteks uuringuteks on kopsude röntgeniülesvõte
ja põskkoobaste ultraheli- või röntgenuuring.
– Esmased ravivõimalused:
sinuiidi ravi: antibiootikum, limaskestade turset
vähendavad ninatilgad, vajadusel loputus
(38.55)
antibiootikumikuur (doksütsükliin, erütromütsiin,
amoksitsilliin) on näidustatud ka palaviku
ning purulentse rögaerituse puhul. Kuiva,
palavikuta kulgevat köha võib ravida bronhodilataatoriga,
kombineerides seda vajadusel
köha pärssiva ravimiga. Antibiootikumikuuri
vajalikkuse üle tuleb alati otsustada individuaalselt.
– Kui köha ei lõpe kahe kuu jooksul või jätkub
vaatamata antibiootikumravile, võib tegemist
olla mõnest muust põhjusest tingitud köhaga,
mis vallandus seoses infektsiooniga. Eriti astma
võib algstaadiumis kulgeda ainult kauakestva
köhana. Hiljemalt selles järgus tehakse bronhodilatatsioonitest
ja alustatakse PEF-mõõtmist
kodus. Võib katsetada ka inhaleeritava steroidhormooni
raviefekti.
Kui vastus sellisele ravile on halb, ei ole tõenäoliselt
tegemist algava astmaga.
Kui raviefekt on hea, võib tegemist olla algava
astmaga, mis nõuab täiendavat uurimist
(6.30).
Hüpertoonikute ja südamehaigete
kauakestev köha
– ACE inhibiitorite kasutajatel võib kuiva köha
põhjustada ravim ise. Sel juhul võib proovida
ACE inhibiitori vahetamist või ravi angiotensiin
II -retseptori blokaatoriga (losartaan, valsartaan),
mis tavaliselt köha ei põhjusta. Eriti diabeetikute
puhul tuleb kaaluda, kas kuivast kö-
169
6.11
hast põhjustatud kahju on ikka suurem kui ACE
inhibiitori nefroprotektiivsest toimest tulenev
kasu.
– Ka beetablokaatorid, sh. isegi beeta-1-selektiivsed,
võivad köha põhjustada, seda eelkõige
atoopikutel ja teistel astmasarnasele bronhiaalsele
hüperreaktiivsusele kalduvatel patsientidel.
– Täpsustatakse, kas patsiendil on südamepuudulikkusele
viitavaid kaebusi. Sageli on kergekujulise
südamepuudulikkuse esimeseks tunnuseks
öösiti esinev köha. Esmane uuring on rindkere
röntgeniülesvõte.
Süsteemset sidekoehaigust põdeva
patsiendi kauakestev köha
– Köha võimalik põhjus on fibroseeriv alveoliit
(kaasneb mõnikord reumatoidartriidi või sklerodermiaga)
või ravimi kõrvaltoime (kullapreparaadid,
sulfasalasiin, penitsillamiin, metotreksaat).
– Esmane uuring on kopsude röntgeniülesvõte.
Tüüpiline leid on kopsufibroos. Algstaadiumis
võib pilt olla normaalne, ehkki difusioonikapatsiteet,
mis peegeldab hapnikuvahetust alveoolides,
on juba langenud (dünaamilisel spiromeetrial
võib esineda restriksiooni).
– Sellistel juhtudel on põhjust konsulteerida spetsialiseeritud
sise- või kopsuhaiguste osakonnaga.
Kauakestev köha suitsetajal
– Tõenäoliselt on tegemist pikaleveninud ägeda
bronhiidi või kroonilise bronhiidiga. Keskealiste,
eriti aga üle 50-aastaste patsientide puhul
peab arvestama kopsuvähi võimalusega. Küsida
patsiendilt, kas on esinenud veriröga.
– Kopsude röntgenipilt tuleks alati teha kõigil üle
40 aasta vanustel patsientidel, kellel seda viimase
6 kuu jooksul pole tehtud. Samuti tehakse
ülesvõte põskkoobastest, kui neid pole uuritud
ultraheliga. Kui kopsus leitakse pneumooniale
viitav infiltraat ja patsiendil ravitakse kopsupõletikku,
peab röntgenipilti hiljem kindlasti
kordama.
– Suitsetaja pikaleveninud köha tuleks alati ravida
antibiootikumidega (kroonilise bronhiidi tõenäosus
on suur). Valikravimiks on amoksitsilliin,
doksütsükliin või sulfa-trimetoprim. Tekitajaks
on sageli Haemophilus influenzae või grampositiivsed
kokid.
Kauakestev köha ja kutsehaigused
– Kui kauakestev köha esineb ehitajatel, autoremondilukkseppadel
ja teistel asbestiga kokkupuutuvatel
töölistel, tuleb alati meeles pidada
kopsuasbestoosi (6.74) võimalust.
Esmased uuringud on kopsude röntgeni-