6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED 6.

mesotelioomi-, kopsuvähi-, pleura- ja parenhüümifibroosi
juhud selgitatakse välja ja neist
tehakse vastavad teadaanded kindlustussüsteemile.
– Sel põhjusel haigestunutele makstakse toetusi
kutsehaiguste süsteemist. Eriti kutsevähi juhtudel
võivad makstavad toetused haigestunutele
ning surmajärgsed toetused omastele olla küllalt
suured.
– Kui on põhjust arvata, et töökohal asbestiga
kokkupuutumisest tingitud haigus on põhjustanud
patsiendi surma või soodustanud varasemat
surma, tuleb teha kohtumeditsiiniline lahang
(seadus surmapõhjuse selgitamisest 459/73,
paragrahv 7). Sama põhimõte kehtib ka juhul,
kui meditsiinilisel lahangul tekib kahtlus, et
surma põhjustas asbestiga seotud haigus. Kui
kutsehaigus leiab kinnitust alles lahangul, tuleb
kindlasti täita ka E-otsus.
Asbestiga kontaktis olnud haigete
jälgimine
– Patsiendi jälgimine peaks toimuma töötervishoiule
spetsialiseerunud arsti järelevalve all.
– Mittetöötavaid asbestist märgatavalt mõjutatud
patsiente kontrollitakse tavalises korras ambulatoorselt.
Juhised
– Meditsiinivalitsuse eluruumide seisukorda käsitlev
eeskiri (1990) puudutab ainult tööpuhust
kokkupuudet asbestitolmuga, sätestades, et õhus
asbesti olla ei tohi.
– Kui eluruumi õhus on üle 5 mikromeetri suurusi
asbestikiude enam kui 0,01 tk./cm 3 , peaks tervisekomisjon
määrama (tervishoiuseadusele
tuginedes) abinõud asbesti õhust kõrvaldamiseks.
– Eluruumide ehitamisel ei tohi mingil juhul kasutada
asbesti ega asbesti sisaldavaid materjale.
6.75 SILIKOOS
Matti S. Huuskonen
Kokkupuude
– Pikaajaline, valdavalt üle 10-aastane kokkupuude
kristallilise ränidioksiidi tolmuga (kvarts,
kristobaliit, tridümiit) võib põhjustada silikoosi.
– Ränitolmuga seotud tööd on näiteks
kaevandamis-, lõhkamis-, kivitöötlemis-, ehitus-
ja valutööd
klaas-, portselan-, email-, savi- ja kivitoodete
valmistamine
lubja-, tsemendi-, mördi-, tellise- ja betoonitööd
ning betoontoodete valmistamine
liivapritsi või lihvimismasinatega töötamine
199
tulekindlate konstruktsioonide valmistamine
ja lammutamine.
Patogenees
– Alla 5 mikromeetri suurused kristallid põhjustavad
alveoolides ja respiratoorsetes bronhioolides
reaktsiooni, mis viib vähehaaval fibroosini.
Kliiniline pilt
– Subjektiivsed kaebused võivad puududa, olgugi
et kopsude röntgeniülesvõttel ilmneb juba nodulaarseid
muutusi. Võib esineda kuiv ärritav köha
ja õhupuudusetunne. Kaebuste ja röntgenileiu
vahel puudub seos.
– Spirograafia võib haiguse algstaadiumis näidata
vitaalkapatsiteedi langust. Haiguse edasi arenedes
võib ilmneda obstruktiivset tüüpi leid ja
mõningal määral halvenenud gaasivahetus. Isegi
kaugelearenenud protsessi korral on gaasivahetuse
häire vaid vähene.
– Silikoos tõstab vastuvõtlikkust kopsutuberkuloosile.
– Silikoos suurendab ka kopsuvähiriski.
Diagnoos
– Pikaajaline kokkupuude kristallilise ränitolmuga
– Iseloomulikud muutused kopsude röntgenipildil
– Mõnikord kopsubiopsia
– Kopsufunktsiooni uurimisest on abi haiguse
raskusastme määramisel.
Tervisliku seisundi jälgimine
– Ränitolmule eksponeeritud töötajate tervist tuleb
kontrollida tööle asumisel ja edasi iga kolme
aasta tagant.
6.80 VÕÕRKEHA
HINGAMISTEEDES
Toimetus
6.80
Üldpõhimõtted
– Esmaabipunktides töötav ja telefonivalves olev
personal peab tundma lihtsaid võõrkeha eemaldamise
võtteid.
– Kui võõrkeha eemaldamine ebaõnnestub, peab
alati proovima suult-suule või maskiga ventileerimist,
sest kõrgema rõhu all olev õhk võib
võõrkehast mööda pääseda.
Võõrkeha eemaldamine
Pea alaspidi rippuda laskmine
– Kui tekib kahtlus, et laps on aspireerinud võõrkeha
ja tal esineb ilmne hingamispuudulikkus,
tuleb laps esmalt, pea alaspidi, jalgadest kinni