6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED 6.

6.73 EOSINOFIILSED
PNEUMOONIAD
Pentti Tukiainen
Eesmärk
– Mõelda eosinofiilse pneumoonia võimalusele,
kui
kopsupõletik ei parane
kopsupõletikuga kaasneb eosinofiilia
kopsupõletikuga kaasneb süsteemseid häireid.
Etioloogia
– Ravimid (näit. nitrofurantoiin, penitsilliin, sulfa,
tetratsükliin, tolfenaamhape, aspiriin, naprokseen,
kuld jne.)
– Aspergillus fumigatus-infektsioon (bronhopulmonaalne
aspergilloos, tavaliselt astmaatikutel)
– Ussnugilised (troopikas)
– Narkootikumiaurude inhalatsioon
– Kõige sagedamini siiski ebaselge etioloogiaga
Sümptomid ja kliiniline leid
– Sümptomid:
60%-l patsientidest on allergiline lööve, nohu
või astma
köha, torked rinnus, õhupuudus (astma)
palavik.
– Kliiniline leid:
kiuned ja vilinad ekspiiriumis (astma)
peenemullilised räginad inspiiriumis (küllalt
harva).
Diagnostika
– Laboratoorsed uuringud:
leukotsütoos, vere eosinofiilia (2/3-l juhtudest)
SR kiirenemine, CRV tõus
BAL-vedelikus eosinofiilia.
– Kopsude röntgeniülesvõte:
difuusne varjustus 1/3-l haigetest
koldeline või hulgikoldeline varjustus, mis
võib vahetada asukohta (1/3-l).
– Kopsufunktsioon:
bronhiaalobstruktsioon (astma)
restriktsioon ja vähenenud difusioonikapatsiteet
(ulatuslikud muutused)
– Kiire raviefekt steroidhormoonide kasutamisel
Ravi
– Kortikosteroidid mõne nädala pikkuse kuurina,
näiteks prednisoloon 30, 20, 15, 10 ja 5 mg/ööp.
kogu nädala vältel
Prognoos
– Vähemalt 1/3-l patsientidest esineb elu jooksul
ainult üks haigusepisood.
197
– 1/3-l haigetest on pärast ravi lõpetamist veel üks
või mitu retsidiivi.
– Alla 1/3-l esineb korduvaid retsidiive, mistõttu
on vajalik pidev steroidravi.
6.74 ASBESTIGA SEOTUD
HAIGUSED
Matti S. Huuskonen
6.74
Eesmärgid
– Esmane preventsioon: tolmuinhalatsiooni vältimine
asbestiga seotud töödel (remondi- ja
ehitustööd)
– Teisene preventsioon: asbestiga juba kokkupuutunud
töötajate tervisliku seisundi jälgimine
ja asbestiga seotud haiguste ärahoidmine
– Kolmandane preventsioon: asbestiga seotud
haiguste efektiivne ravi
– Asbestiga seotud haiguste (eriti pahaloomuliste
kasvajate) diagnostika edasiarendamine. Võimalikud
kokkupuuted asbestitolmuga tuleb välja
selgitada
kopsuvähi korral
mesotelioomi puhul (asbest on ainus teadaolev
etioloogiline tegur)
kui kopsude röntgenuuringul leitakse asbestoosi
või pleurahaiguste tunnuseid.
Asbest
– Asbestiks nimetatakse kiulise ehitusega silikaatmineraale.
Asbestikiud on peenikesed ja ogadega,
erinedes selle poolest ehituslikult anorgaanilistest
sünteetilistest kiududest.
Kontakt
– Asbesti kaevandamine lõpetati Soomes 1976.
aastal ja asbestist toodete valmistamine on viimaste
aastate jooksul peaaegu lõppenud.
– Asbestitolmuga puutuvad endiselt kokku remonditöölised
(ehitised, laevad), eriti kui töökohad
on inventeerimata ja ei järgita ohutuseeskirju.
– Asbestitolmuga kokkupuutumise oht varitseb ka
autoremonditöökodades (tööd piduriketastega
jms.).
Asbestist põhjustatud haigused
– Varem asetleidnud asbestikontaktidest põhjustatud
asbestivähke saab kõige enam il1mnema
2010. aasta paiku, Soomes umbes 300 juhtu
aastas.
– Praegusel ajal avastatakse Soomes iga aasta
umbes 100 asbestivähki ja 50 mesotelioomi.
Kopsuvähk
– Suitsetamine ja asbest üheskoos annavad väga
suure vähiriski.