6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED 6.

More documents

Recommendations

Info

6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED kg 20–30 min. jooksul, kui patsient ei ole ise seda tarvitanud, või salbutamooli 200 mikrogrammi või terbutaliini 250 mikrogrammi 10 minuti jooksul). Teofülliini võib manustada kas aeglaselt süstides või lahjendades seda 100 ml-s infusioonilahuses. Kui patsient on viimase ööpäeva jooksul tarvitanud pikatoimelisi või viimase 12 tunni jooksul lühitoimelisi teofülliine, on annus poole väiksem. 6. Kui astmahoog eelnimetatud raviga ei leevendu, jätkatakse ravi teofülliini infusiooniga: 400 mg teofüllamiini (2 x 4 ml) lahjendatakse 1000 mls 0,45%-lises keedusoolalahuses. Infusiooni kiirus on noore patsiendi puhul 0,6 mg/kg/h, üle 50 aasta vanusele 0,4–0,5 mg/kg/h (tilkumise kiirus: 0,66 x kehakaal x soovitav tunnidoos = tilk/min. Näiteks 60 kg kaaluva patsiendi puhul 0,4 mg/kg/h = 0,66 x 60 x 0,4 = 16 tilka minutis). Annused poolitatakse, kui patsient on kasutanud suukaudseid teofülliine. 7. Intravenoosse kortikosteroidi manustamist jätkatakse vajadusel korduvate süstide või lisainfusioonidena (mitte samas infusioonipudelis teofülliiniga, sest siis oleks tõelist saadud annust raskem hinnata) 40–80 mg metüülprednisolooni või 200–400 mg hüdrokortisooni iga 4–6 tunni tagant kuni seisundi selge paranemiseni. Kui patsient on kodus regulaarselt kortikosteroide tarvitanud, võib vaja minna kaks korda suuremaid annuseid. 8. Kaua kestnud hoo puhul võib patsient olla dehüdreeritud, kuna tugeva hingelduse tõttu ei ole ta saanud juua. Patsiendi vedelikuvajadus võib ületada normaalse ööpäevase vajaduse 2000– 3000 ml võrra. Ettevaatust vanurite ja südamehaigete rehüdratatsiooniga! Edasine ravi – Patsienti ei tohi jätta üksi, enne kui tema seisund on märgatavalt paranenud. – Vastavalt vajadusele jätkata hapnikravi. – Jätkata kortikosteroidide suukaudset manustamist (näit. prednisolooni 20–40 mg/ööpäevas). – Kui hoog on möödas, jätkata inhalatsioone nebulaatoriga iga 4 tunni tagant. – Kui seisund ei ole paranenud, korrata inhalatsiooni nebulaatoriga 15–30 minuti pärast. – Kui seisund on jätkuvalt raske, anda i.v. teofülliini või beetasümpatomimeetikumi. Teofülliini ööpävane annus ei tohi ületada 1000 mg (= ca 1250 mg eufülliini). Teofülliiniannust tuleb vähendada (tavaliselt poole võrra) maksahaiguste ja südamepuudulikkuse puhul, samuti erütromütsiini, tsiprofloksasiini või tsimetidiini kasutamise korral. Suitsetajatel võib vaja minna suuremat annust. Teofülliini asemel võib kasutada ka salbu- 176 tamooli või terbutaliini infusiooni (12,5 mikrogrammi/min.; lubatud piirid 3–20 mikrogrammi/min.). – Suu kaudu alustatakse teofülliini manustamist alles pärast intravenoosse manustamise lõpetamist. – Sedatiivseid ravimeid ei tohiks astma ägenemise korral kasutada mujal kui ainult intensiivraviosakonnas. – Antibiootikumid pole bakteriaalse infektsiooni puudumisel vajalikud. Füsioteraapia rindkere kloppimisega on vastunäidustatud. Uuringud – PEF-mõõtmine enne ravi ja jälgimisaja jooksul – Arteriaalse vere gaasianalüüs raske seisundi puhul (vajadusel korrata) – Pulssoksümeetria (näitab küll hüpoksiat, aga ei näita hüperkapniat) – Pulsisageduse mõõtmine – Teofüllini kontsentratsiooni mõõtmine veres, kui infusioon kestab kaua – Vereseerumi kaaliumi- ja glükoosisisaldus – Vanematel patsientidel EKG – Rasketel ja halvasti paranevatel juhtudel kopsude röntgeniülesvõte, et välistada õhkrind, kopsuinfiltraat või kopsuturse – Vajadusel S-Hkr dehüdratatsiooni astme määramiseks Intensiivravi näidustused – aB-pO 2 alla 8 kPa, vaatamata hapniku inhalatsioonile – aB-pCO 2 üle 6 kPa – Kurnatus – Segasus ja unisus – Teadvusetus – Hingamisseiskus Haiglaravi lõpetamine pärast rasket ägenemist – Enne haiglast väljakirjutamist peavad kopsufunktsiooni näitajad olema normaliseerunud. PEF-väärtused üle 75% normväärtusest või varemmõõdetud parimast väärtusest PEF-väärtuste ööpäevane kõikumine alla 25% öiseid sümptomeid pole. – Kojukirjutamisel veenduda, et patsiendil on peroraalset kortikosteroidi (prednisolooni 20– 40 mg päeva kohta) üheks kuni kolmeks nädalaks inhaleeritavat põletikuvastast astmaravimit (tavaliselt steroidi) inhaleeritavat beetasüpatomimeetikumi astma pikaajaline ravi planeeritud kodus soovitatavalt oma PEF-mõõtja ravimite tarvitamise tehnika läbi arutatud kontrollile tuleku aeg kokku lepitud.
6.33 ASTMA KUTSEHAIGUSENA Henrik Nordman Sagedasemad kutseastmat esilekutsuvad faktorid – Põllumajanduses ja toiduainetetööstuses loomade epiteelkude, karvad ja eritised jahud, viljad, loomasöödad hallitusseened puugid ensüümid. – Kummi- ja plastmassitööstuses isotsüanaadid formaldehüüdid epoksiidvaigud ja -kiled orgaanilised happeanhüdriidid looduslik kummi. Kutseastma kindlakstegemine – Diagnostikas tuleb kindlaks teha seos töökeskkonnas leiduva esilekutsuva teguri ja astma vahel. Anamneesist ja astmadiagnoosist üksi ei piisa. – Ka muudest põhjustest tulenev või endogeenne astma võib halveneda tööl esinevate soodustavate tegurite (näiteks mittespetsiifiliste tolmude ja lõhnade) mõjul, kuigi sel juhul pole tegemist kutseastmaga kutsehaiguste seaduse mõistes. Ka nendel juhtudel saab töökeskkonna muutmisega sümptomaatikat vähendada. Diagnostilised võtted – Anamnees kutseastmale sobiv haiguspilt tõestatud sensibiliseerumine astmat esilekutsuva teguri suhtes – Astma kindlakstegemine – Ametiga seotud bronhospasmi kindlakstegemine FEV1- või PEF-mõõtmine enne tööd ja pärast seda PEF-mõõtmised töökohal mittespetsiifilise bronhiaalse hüperreaktiivsuse jälgimine – Spetsiifiliste antikehade kindlakstegemine töökeskkonnas leiduva sensibiliseeriva teguri suhtes – Töökeskkonnas leiduva teguri ja astma vahelise põhjusliku seose kindlakstegemine spetsiifiline hingamisteede provokatsioonitest – Muu tõestus kutseastmat põhjustavast rakulisest aktiivsusest – Kui patsient viibib töökeskkonnast eemal, võib astma olla sümptomiteta. Põhjuslikku seost saab kindlaks teha töösituatsioonis või spetsiifilise provokatsioonitesti abil. 177 Kutseastma diagnostilised kriteeriumid – Sensibiliseeriv faktor on tuntud kutseastma põhjustaja. Haiguspilt sobib kutseastmale: - spetsiifiline provokatsioonitest on selgelt positiivne või - PEF-jälgimine töökohal on selgelt positiivse tulemusega või - astma ja spetsiifilised antikehad on tõestatud või - astma on kindlaks tehtud, PEF-mõõtmised töökohal viitavad põhjuslikule seosele ja tööga seotud bronhiaalne hüperreaktiivsus on tõestatud. Haiguspilt ei ole ametiastmale tüüpiline: - PEF-jälgimine töökohal ja spetsiifiline provokatsioonitest on positiivsed või - spetsiifiline provokatsioonitest on selgelt positiivne ja spetsiifilised IgE-antikehad kindlaks tehtud. – Sensibiliseeriv faktor ei ole kindel kutseastma põhjustaja. Haiguspilt sobib kutseastmale: - spetsiifiline provokatsioonitest on selgelt positiivne või - PEF-jälgimine töökohal annab vaieldamatult positiivse tulemuse ja spetsiifilised antikehad on kindlaks tehtud. – Spetsiifilisi provokatsiooniteste tehakse kopsukliinikus. Kemikaaliastma patsientide uurimisega tegeleb Soomes Töötervise Instituudi töötervishoiu osakond* Helsingis, kus on olemas provokatsioonitestideks vajalikud ained. 6.40 KOPSUPÕLETIK Toimetus Põhimõtted – Kopsupõletikku püütakse diagnoosida või välistada kopsude röntgeniülesvõtte abil palaviku või köhaga patsiendil, kelle üldseisund on halvenenud. – Ravi peab alati mõjutama pneumokokke. Muid tekitajaid tuleb silmas pidada, kui neile on kliinilisi või epidemioloogilisi viiteid. – Parenteraalset antibiootikumravi rakendatakse raskes üldseisundis patsientidele ja neile, kes põevad mõnda muud organismi vastupanuvõimet pärssivat haigust. – Tsefalosporiinid ei sobi tavalise kopsupõletiku raviks, kuna on liialt laia toimespektriga ja põhjustavad ökoloogilist kahju (39.04). Kinoloonid ei sobi värske pneumoonia koduseks raviks, sest nende mõju pneumokokkidele on ebapiisav. * sm. Työterveyslaitoksen työlääketieteen osasto 6.40
Page 1 and 2: 6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED Tõlki
Page 3 and 4: 6.02 KOPSUFUNKTSIOONI TESTIMINE Toi
Page 5 and 6: PEF 23% (60 l/min.) (kiirus-maht sp
Page 7 and 8: Joonis 6.02c. Kiirus-mahtspiromeetr
Page 9 and 10: kopsukasvajad pleuriit südamepuudu
Page 11 and 12: on diferentsiaaldiagnoosi tegemisel
Page 13 and 14: nende suhe FVC/FEV1=FEV%-des on tä
Page 15: kirjalikud juhised erinevate olukor
Page 19 and 20: Kopsupõletiku tekitajad ja diagnos
Page 21 and 22: Haiglas tekkinud kopsupõletiku ant
Page 23 and 24: Koormustaluvuse tõstmine - Kestev
Page 25 and 26: Tuberkuloosi histoloogilised tunnus
Page 27 and 28: 6.46 ATÜÜPILISTE MÜKOBAKTERITE P
Page 29 and 30: asbestoos trauma ravimid (bromokrip
Page 31 and 32: infektsiooni) patsient läbivaatuse
Page 33 and 34: pildil alla 3 cm) ja jälgimisaja j
Page 35 and 36: II staadium - sama + sümmeetriline
Page 37 and 38: 6.73 EOSINOFIILSED PNEUMOONIAD Pent
Page 39 and 40: mesotelioomi-, kopsuvähi-, pleura-
Page 41 and 42: - Eriti tugev ekspositsioon gaasile
Page 43 and 44: - Raviks on öise ventilatsiooni to
Page 45 and 46: cor pulmonale hematokrit üle 55% o

6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED 6.

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?