6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED 6.

More documents

Recommendations

Info

6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED Tekitajad ja diagnostilised vihjed – Mikrobioloogiline etioloogia sõltub palju sellest, kas nakkus on saadud haiglas või haiglaväliselt kas esines soodustavaid tegureid, nagu aspiratsioon, krooniline kopsuhaigus, immunosupressiivne ravi või operatsioon. Vt. tabel 6.40. Sümptomid ja objektiivne leid – Palavik ja külmavärinad, köha, õhupuudus ja torkav valu rinnus on tavalisemad kaebused. – Mõnikord on juhtivateks sümptomiteks segasus, kõhuhäired või üldine seisundi halvenemine (vanurid!). – Auskultatsioonil on enamasti kuulda peenemullilised räginad või krepitatsioonid, kuid kuulatlusleid võib olla ka normaalne (1/3 juhtudest). Diagnoos – Kliiniline staatus: üldseisund, hingeldus, kopsude kuulatlus, südame ja kõhu uuring, dehüdratatsiooniaste. – Rindkere röntgeniülesvõte: infiltraatide iseloom ja lokalisatsioon kas esineb südamepuudulikkuse tunnuseid heas seisundis noorel ambulatoorsel patsiendil ei ole alati tingimata vajalik; kontrollülesvõte pärast ravi lõpetamist. – Laboratoorsed uuringud: S-CRV ja üldvereanalüüs peegeldavad koekahjustuse ulatust paremini kui mikroobset etioloogiat. CRV üle 80 mg/l väärtustes viitab tavaliselt bakteriaalsele infektsioonile ja väga kõrge CRV pneumokokkinfektsioonile raskema üldseisundi korral uuritakse S-K, S- Na, S-Krea ja aB-Astrup (või pulssoksümeetria, kui veregaasianalüüsid pole kättesaadavad) diferentsiaaldiagnoosiks on sageli vajalik EKG, PLV, B-gluk legionelloosi- või klamüüdiakahtluse korral uuritakse lisaks S-ALAT, S-AFOS. – Etioloogia uurimine: ambulatoorses praktikas pole tavaliselt vajalik halvenenud üldseisundiga haigetel on soovitatav teha kaks verekülvi kui raviefekt on puudulik, tuleks mõelda muudele valikulistele etioloogiauuringutele: viirusantikehad, mükoplasma-antikehad, Chlamydia pneumoniae vastased antikehad, Legionella-antikehad, S-ASTA, S-AST, S-teikoehappevastased antikehad epideemia korral tuleb uurida mitmeid patsiente. – Kopsupõletikuga samal ajal esineb sageli sinuiiti (ultraheliuuring, vajadusel ninakõrvalkoobaste ülesvõte). 178 – Probleemjuhtudel tuleb konsulteerida pulmonoloogiga (bronhoskoopia, BAL-uuringud eriti immuunpuudulikkusega haigetel ja raske ambulatoorselt ravitava pneumoonia korral) ja infektsionistiga. Diferentsiaaldiagnoos – Südamepuudulikkus – Tuberkuloos (6.44) – Kopsuinfarkt – Kopsuvähk – Eosinofiilne infiltraat (6.73) – Sarkoidoos (6.70) – Atelektaas – Vana varjustus – Kiirituskahjustus, reaktsioon ravimile ja muud harvaesinevad olukorrad Vt. ka varjustus rindkere röntgeniülesvõttel (42.10). Haiglaväliselt saadud kopsupõletiku antibiootikumravi Etioloogia teadmata – Kliiniliselt langeb kahtlus pneumokokile: haiguspilt kerge: V-penitsilliin (fenoksümetüülpenitsilliin) 1 milj. ü. x 4 x 10 päeva per os halvenenud üldseisund või ilmne sagaraline pneumoonia: G-penitsilliin (bensüülpenitsilliin) 2 milj. ü. x 4 i.v. – Mükoplasma,- klamüüdia- või legionellakahtlus või allergia penitsilliini suhtes: erütromütsiin 500 mg x 3–4 x 10 päeva või roksitromütsiin 150 mg x 2 x 10 päeva; raskenenud üldseisundi puhul on erütromütsiini doos 0,75–1 g x 4 i.v. kui on kasutatud erütromütsiini ja tema derivaate, on reservravimiteks tetratsükliinid. Need toimivad mükoplasmadesse, kuid toime Chlamydia pneumoniae tekitatud infektsiooni on ebakindel. Ka esineb arvestatavalt palju tetratsükliini suhtes resistentseid pneumokokitüvesid. – Äge pneumoonia kroonilist bronhiiti põdeval patsiendil: amoksitsilliin 500 mg x 3 x 10 päeva hea üldseisundi puhul raskenenud üldseisundi korral tsefuroksiim 750 mg–1,5 g i.m. või i.v. – Raske ambulatoorselt ravitav kopsupõletik: tsefuroksiim 750 mg–1,5 g x 3 i.v. – Haiglaväliselt ravitav aspiratsioonipneumoonia: G-penitsilliin (bensüülpenitsilliin) 1–2 milj. ü. x 6 i.v. – Tüsistumata juhtudel, kui ambulatoorne ravi on andnud kiiresti hea raviefekti, võib paari päeva möödudes minna intravenoosselt ravilt üle per os manustamisele. – Kui näiteks verekülv toob välja etioloogia, tuleb
Kopsupõletiku tekitajad ja diagnostilised vihjed Tekitaja Diagnostilised vihjed 179 Tabel 6.40 Haiglaväliselt saadud pneumoonia Pneumokokk – Kõige levinum (pooled haiglaravi nõudvatest kopsupõletikest täiskasvanutel) – Järsk algus, kõrge palavik, vahel segasus – Sageli sagaraline pneumoonia – Väga kõrged CRV väärtused viitavad pneumokokile Mükoplasma ja klamüüdia – Pneumokokist sagedamini alla 45–aastastel, ambulatoorse ravi saajatel – Aeglane algus – Kuiv köha, kõrget palavikku pole – Esineb epideemiatena Viirused – Tavaline eriti lastel ja noortel – Näit. gripiviirus talviste epideemiatena, adenoviirus – Üksikutel juhtudel võib kopsupõletikku tekitada mitu viirust korraga – Sageli difuusne looritatus kopsuülesvõttel Mycobacterium tuberculosis – Tuberkuloos võib alata äkki ja meenutada tavalist pneumooniat Legionellad – Anamneesis reis – Nakkab mikroobselt saastatud (bakterikolooniatega) veevarustus- või kliimaseadmete vahendusel Chlamydia psittaci – Anamneesis kontakt lindudega Coxiella burnetti – Q-palavik on kogu maailmas oluline pneumoonia põhjustaja – Soomes vaid reisijatel Francisella tularensis – Epideemiaolukorras; kas on muid tulareemiasümptomeid? Staphylococcus aureus – Noorepoolne patsient, gripi tüsistusena – Kopsuülesvõttel mõnikord õõned Klebsiella pneumoniae – Sageli alkohoolikutel – Kopsuülesvõttel mõnikord õõned Haemophilus, Branhamella – Kaasnevad sageli kroonilise bronhiidi ja suhkruhaigusega ja enterobakterid Anaeroobsed bakterid – Kaasnevad sageli aspiratsiooniga Pneumocystis carinii – HIV – Immuunpuudulikkusega patsiendid Segainfektsioonid – Sagedased Haiglas alanud kopsupõletik Gramnegatiivsed kepid – Tihti foonhaiguseks kasvaja või immuunpuudulikkus Staphylococcus aureus – Haiglas sageli ägeda septilise kuluga Tsütomegaloviirus, seened ja – Sageli siirdatud elunditega patsientidel Pneumocystis carinii Legionella – Immuunsuprimeeritud patsientidel Raskes üldseisundis patsiendil võib kopsupõletikku tekitada peaaegu igasugune mikroob. Anaeroobsed bakterid tulevad arvesse aspiratsiooni, empüeemi ja nekrotiseeriva pneumoonia korral. ravim kohe välja vahetada kitsama toimespektriga antibiootikumi vastu (pneumokokkpneumoonia korral alati penitsilliini vastu). Tekitaja teada – Pneumokokk G-(bensüül-) või V-(fenoksümetüül)penitsilliin – Mükoplasma või klamüüdia erütromütsiin või roksitromütsiin – Legionella erütromütsiin + rifampitsiin 300 mg x 3 per os – Haemophilus 6.40 amoksitsilliin või 3. põlvkonna tsefalosporiin – Staphylococcus aureus kloksatsilliin – Aeroobsed gramnegatiivsed kepid beetalaktaamantibiootikum (näit. laiaspektriline penitsilliin või 3. põlvkonna tsefalosporiin) + aminoglükosiid (NB! kontsentratsiooni määramine plasmas) – Pneumocystis carinii sulfametoksasool 25 mg/kg + trimetoprim 5 mg/kg x 4 i.v. või pentamidiin 4 mg/kg x 1 i.v.
Page 1 and 2: 6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED Tõlki
Page 3 and 4: 6.02 KOPSUFUNKTSIOONI TESTIMINE Toi
Page 5 and 6: PEF 23% (60 l/min.) (kiirus-maht sp
Page 7 and 8: Joonis 6.02c. Kiirus-mahtspiromeetr
Page 9 and 10: kopsukasvajad pleuriit südamepuudu
Page 11 and 12: on diferentsiaaldiagnoosi tegemisel
Page 13 and 14: nende suhe FVC/FEV1=FEV%-des on tä
Page 15 and 16: kirjalikud juhised erinevate olukor
Page 17: 6.33 ASTMA KUTSEHAIGUSENA Henrik No
Page 21 and 22: Haiglas tekkinud kopsupõletiku ant
Page 23 and 24: Koormustaluvuse tõstmine - Kestev
Page 25 and 26: Tuberkuloosi histoloogilised tunnus
Page 27 and 28: 6.46 ATÜÜPILISTE MÜKOBAKTERITE P
Page 29 and 30: asbestoos trauma ravimid (bromokrip
Page 31 and 32: infektsiooni) patsient läbivaatuse
Page 33 and 34: pildil alla 3 cm) ja jälgimisaja j
Page 35 and 36: II staadium - sama + sümmeetriline
Page 37 and 38: 6.73 EOSINOFIILSED PNEUMOONIAD Pent
Page 39 and 40: mesotelioomi-, kopsuvähi-, pleura-
Page 41 and 42: - Eriti tugev ekspositsioon gaasile
Page 43 and 44: - Raviks on öise ventilatsiooni to
Page 45 and 46: cor pulmonale hematokrit üle 55% o

6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED 6.

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?