Nõuetele VASTAVUS - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Nõuetele VASTAVUS - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Nõuetele VASTAVUS - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
58 | Loomahaigustest teatamine (loomataudide alased direktiivid KM 13–15)<br />
Loomahaigustest teatamine (loomataudide alased direktiivid KM 13–15)<br />
Nõukogu 18. novembri 1985. aasta direktiiv 85/511/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- <strong>ja</strong><br />
sõrataudi tõrjeks.<br />
Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/119/EMÜ, millega kehtestatakse üldised ühenduse meetmed<br />
teatavate loomahaiguste tõrjeks <strong>ja</strong> konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega.<br />
Nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/75/EÜ, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse<br />
palaviku tõrjeks <strong>ja</strong> likvideerimiseks.<br />
Järgnev KM nõue (roheline tekst) on rakendatud loomataudide alaste direktiivide alusel. Nõude juures on toodud<br />
lühikesed selgitused <strong>ja</strong> nõuete kontrolliga seonduv info.<br />
Nõude peamine eesmärk on ära hoida <strong>ja</strong> likvideerida loomade nakkushaigusi ning kaitsta inimeste tervist.<br />
KM 13–15 NÕUE 1: Loomataudi kahtluse korral tuleb viivitamatult teavitada piirkonda teenindavat<br />
volitatud veterinaararsti või järelvalveametnikku.<br />
(EN direktiiv (EÜ) nr 2003/85 art 3; EN direktiiv (EMÜ) nr 119/1992 art 3; EN direktiiv (EÜ) nr 75/2000 art 3)<br />
Järgnevalt kirjeldatakse lähemalt eriti ohtlike loomataudide tunnuseid, kuid piirkonda teenindavat volitatud veterinaararsti<br />
või järelvalveametnikku tuleb teavitada ka muul juhul, kui on tekkinud kahtlus, et loomad on haigestunud.<br />
Loetletud eriti ohtlikest loomataudidest diagnoositi <strong>Eesti</strong>s suu- <strong>ja</strong> sõrataudi 1982. aastal.<br />
Eriti ohtlikud loomataudid on:<br />
• suu- <strong>ja</strong> sõrataud,<br />
• veiste katk,<br />
• väikemäletse<strong>ja</strong>liste katk,<br />
• sigade vesikulaarhaigus<br />
• lammaste katarraalne palavik,<br />
• hirvede episootiline hemorraagia,<br />
• lammaste <strong>ja</strong> kitsede rõuged,<br />
• vesikulaarne stomatiit,<br />
• sigade aafrika katk,<br />
• nodulaarne dermatiit,<br />
• rifti oru palavik.<br />
Loomaomanik <strong>ja</strong> iga isik, kes hooldab loomi, saadab loomi transportimisel või valvab loomi, on kohustatud<br />
taudi esinemisest või selle kahtlusest viivitamatult teavitama piirkonda teenindavat veterinaararsti või järelevalveametnikku<br />
ning hoidma nakatunud või nakkuskahtlasi loomi eemal kohtadest, kus ülejäänud vastuvõtlikel<br />
loomadel on oht nakatuda või puutuda kokku haigustekita<strong>ja</strong>ga.<br />
Veterinaararsti kohalekutsumine või teatamine peab toimuma kohe, kui loomal täheldatakse loidust, isutust, kõrget<br />
temperatuuri ning järgnevaid haigustunnuseid.<br />
Suu- <strong>ja</strong> sõrataud<br />
Väga nakkav, ägedalt kulgev kodu- <strong>ja</strong> uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustab haavanduvate villide teke suuõõne<br />
<strong>ja</strong> keele limaskestas, ninapeeglil, sõravahes <strong>ja</strong> -piirdel ning udaral, vahel ka raske südame- <strong>ja</strong> skeletilihaste<br />
düstroofia (toitumishäire).<br />
Suu- <strong>ja</strong> sõrataud on oma ülikiire loomade nakatumise tõttu eriti ohtlik loomataud ning põhjustab suurt ma<strong>ja</strong>nduslikku<br />
kahju. Haigus ei põhjusta loomade surma, kuid haiguse läbipõdenud loomad jäävad pikaks a<strong>ja</strong>ks haigustekita<strong>ja</strong><br />
edasikand<strong>ja</strong>teks <strong>ja</strong> levita<strong>ja</strong>teks põhjustades uusi taudipuhanguid.<br />
Nõuetele vastavuse käsiraamat | mai 2011
Change language