Nõuetele VASTAVUS - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Nõuetele VASTAVUS - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Nõuetele VASTAVUS - Eesti põllu- ja maamajanduse ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
60 | Loomahaigustest teatamine (loomataudide alased direktiivid KM 13–15)<br />
Haiguse peiteaeg on 5–20 päeva. Kliinilised tunnused ägeda kulu korral lambal on kõrge palavik (42 ºC), depressioon,<br />
suulimaskesta põletik, suust eritub sülge, ninast seroosset või mädast eritist. Tursunud, põletikuline keel on tumesinise<br />
värvusega <strong>ja</strong> ulatub suust väl<strong>ja</strong>. Selle tunnuse alusel kutsutaksegi haigust ka „sinikeel haiguseks“ (ingl bluetongue).<br />
Haigetel lammastel tekib longe. Komplikatsioonidena esineb kopsupõletik, tiinetel uttedel abordid. Lambad<br />
kõhnuvad, tekib villa väl<strong>ja</strong>langemine, raskema kulu korral lõpeb haigus surmaga.<br />
Veistel kulgeb haigus latentselt, ilma kliiniliste tunnusteta. Lahangul leitakse, et naha- <strong>ja</strong> lihastevaheline kude on<br />
põletikuline, turses, täitunud kollaka vedelikuga. Suuõõne <strong>ja</strong> keele limaskestad on põletikulised, kaetud verevalumite<br />
<strong>ja</strong> haavanditega.<br />
Hirvede epizootiline hemorraagia (EHD)<br />
Hirvede <strong>ja</strong> teiste mäletse<strong>ja</strong>liste nakkav viirushaigus. Haiguse peiteaeg on kuni 40 päeva. Haigus kulgeb palavikuga,<br />
suu limaskestas tekkivate haavanditega, lonkega <strong>ja</strong> verise kõhulahtisusega. Esineb ka kliiniliste tunnusteta viirusekand<strong>ja</strong>id.<br />
Nakkus levib verd imevate sääseliste (Culicoides) vahendusel.<br />
Kliinilised tunnused EHD <strong>ja</strong> lammaste katarraalse palaviku vahel on väga sarnased.<br />
Valgesaba hirvedel võivad haigusele iseloomulikud tunnused ilmneda umbes 7 päeva pärast nakatumist. Haigu sele<br />
on iseloomulik äkiline algus. Hirved kaotavad esialgu söögiisu <strong>ja</strong> on hirmunud, haiguse süvenedes jäävad järjest<br />
nõrgemaks. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire pulss, kiire hingamine <strong>ja</strong> palavik (nakatunud loomad seisavad sageli<br />
veekogudes, et vähendada kehatemperatuuri), lõpuks kaotavad teadvuse. Verevalumid <strong>ja</strong> hapnikupuudus veres<br />
põhjustavad sinise värvusega suu limaskesta. 8 kuni 36 tundi pärast kliiniliste tunnuste ilmnemist ilmneb hirvedel<br />
okitaoline seisund, nad muutuvad apaatseteks <strong>ja</strong> surevad.<br />
Lammaste <strong>ja</strong> kitsede rõuged<br />
Väga nakkuslik, ägedalt kulgev lammaste <strong>ja</strong> kitsede viirushaigus, mida iseloomustab naha <strong>ja</strong> limaskestade lööve.<br />
Haigusele on vastuvõtlikud lambad <strong>ja</strong> kitsed vaatamata soole, tõule <strong>ja</strong> vanusele. Raskemini haigestuvad nel<strong>ja</strong> päeva<br />
kuni 10 nädala vanused talled. Harva on kitsede rõugeviirus põhjustanud kahjustusi ka küülikutel, põh<strong>ja</strong>põtradel <strong>ja</strong><br />
inimesel. Rootsis isoleeritud kitsede rõugeviirus põhjustas haigete kitsedega kokkupuutunud inimeste kätel rõugelaadset<br />
löövet. Haigestumus levipiirkonnas võib ulatuda 70-90%, suremus 10–100%.<br />
Haiguse peiteaeg on 5 päeva kuni 2 nädalat. Kliinilised tunnused lambal on kõrge palavik (40–42 ºC), depressioon,<br />
silma sidekesta põletik <strong>ja</strong> naha kahjustused. Papuloos-vesikulaarse vormi korral tekivad kahjustunud nahaaladele<br />
paksude korpadega kaetud alad. Nodulaarse vormi (kivirõuged) korral paapulid (moodustised nahal) tihkenevad<br />
sõlmekesteks, mis haaravad kõiki nahakihte <strong>ja</strong> ka nahaalust kude. Mõlema vormi korral tekivad kopsudesse sõlmekesed,<br />
areneb koldeline kopsupõletik, millega kaasneb köha, nõrevool sõõrmetest, depressioon, isutus <strong>ja</strong> kurtumus.<br />
Pahaloomulise vormi korral tekib surm septitseemia (sepsis, mis kulgeb uute mädakollete tekketa), sekundaarsete<br />
infektsioonide või komplikatsioonide tagajärjel (abort, põletikud).<br />
Vesikulaarne stomatiit<br />
Põlluma<strong>ja</strong>ndusloomade äge, nakkuslik viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, villide teke suuõõne <strong>ja</strong> keele<br />
limaskestale ning jäsemete nahal <strong>ja</strong> nisadel.<br />
Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva.<br />
Kliinilised tunnused haigel loomal sarnanevad suu- <strong>ja</strong> sõrataudile, kusjuures tuleb arvestada, et hobused ei ole vastuvõtlikud<br />
suu- <strong>ja</strong> sõrataudile. Loomadel esineb intensiivne süljevoolus <strong>ja</strong> erineva suurusega täitunud või lõhkenud ville<br />
suu limaskestas. Piimalehmadel tekivad villid nisadel. Lisanduvad toodangulangus <strong>ja</strong> sekundaarsest infektsioonist<br />
tingitud udarapõletik, hobustel longe.<br />
Sigade aafrika katk (Montgomery haigus)<br />
Väga nakkuslik ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, põletikulis-düstroofilised ning nekrootilised<br />
(kärbuslikud) muutused mitmesugustes elundites <strong>ja</strong> suur suremus. Viirus levib otsese kontakti korral haigete<br />
loomadega, kaudselt toorest sealiha sisaldavate jäätmete söötmisel sigadele, samuti levitavad seda puugid perekonnast<br />
Ornithodorus.<br />
Nõuetele vastavuse käsiraamat | mai 2011
Change language