Seletuskiri - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

More documents

Recommendations

Info

tarbija ettevõtja äriruumidesse või sõlmitakse leping sidevahendi abil. Väljaspool äriruume sõlmitavakslepinguks ei loeta siiski neid lepinguid, mis sõlmitakse sidevahendi abil või ettevõtja äriruumides, kuitarbija on ettevõtja kutsunud väljaspool äriruume asuvasse kohta eesmärgiga viia läbi mõõtmine(näiteks köögimööbli tellimiseks) või lasta ettevõtja teha tarbijale pakkumine, ilma et tarbija sealjuuresendale enne lepingu sõlmimist kohustusi võtaks. Nimetatud juhul loetakse, et tarbijal on lepingusõlmimise olemusest tulenevalt tagatud piisavalt aega kohustuse võtmise üle järelemõtlemiseks.Kokkuvõtvalt muutub direktiivi ülevõtmise tulemusel väljaspool äriruume sõlmitava lepingu sisu kahesolulises aspektis: esiteks loetakse uue direktiivi regulatsiooniga hõlmatuks kõik lepingud, missõlmitakse või mille sõlmimiseks annab tarbija siduva pakkumise väljaspool ettevõtja äriruume, ningteiseks ei oma tähtsust enam see, kas ettevõtja võtab tarbijaga lepingu sõlmimiseks ühendustviimase initsiatiivil või mitte.Lõikes 3 sisustatakse direktiivi artikli 2 punkti 9 alusel äriruumi termin, milleks on eelnõu järgi niimüügiks, teenuse osutamiseks kui ka mis tahes muu soorituse tegemiseks kasutatav kinnisasjal asuvehitis, kus ettevõtja alaliselt tegutseb, ning ka müügiks, teenuse osutamiseks või muu sooritusetegemiseks kasutatav vallasasi või muu pind, kus ettevõtja tavaliselt tegutseb. Direktiivis on seejuuresviidatud jaemüügile. Direktiivis on sõnal jaemüük (inglise keeles retail) pigem jaekaubanduse tähendusehk mõeldud on tegevuskohta, kus toimub kauba müümine või teenuse osutamine tarbijale. Kunaainult jaemüügile viitamine ei hõlmaks VÕS-i tähenduses teenuse osutamist ega muude sooritustetegemist, on eelnõu koostamisel otsustatud kasutada jaemüügi asemel väljendit müük, teenuseosutamine või muu soorituse tegemine. Ehitise termini avab ehitusseaduse § 2 lg 1, mille järgi onehitis aluspinnasega kohakindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, misvõib olla nii välikeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis (hoone) kuimuu ehitis (rajatis). Seega ei ole ruumi äriruumiks lugemise eeldus ilmtingimata siseruumideolemasolu. Oluline kriteerium on pigem see, et kui ehitis on kohakindlat ühendatud kinnisasjaga ehkkui tegemist on kinnisasja olulise osaga, loetakse see äriruumiks vaid siis, kui ettevõtja tegutseb selleskohas alaliselt ehk pidevalt. Muul juhul piisab sellest, kui ettevõtja kasutab vallasasja või muud pindavaid tavaliselt, näiteks hooajaliselt. Nii kuuluvad äriruumide alla ka kioskid tänaval, turuletid, letidmessidel, poebussid, kuid seda üksnes eeldusel, et ettevõtja tegutsemine nendes kohtades ontavaline. Äriruumidest ei saa rääkida aga olukorras, kui ettevõtja müüb kaupa otse tänaval, rannas,töötaja töökohas või mõne teise töötaja äriruumis, näiteks kaubanduskeskuse hallis.Paragrahvi 47 muutmisega võetakse üle direktiivi art 3, mis määratleb direktiivi reguleerimisala, ja art16, mis puudutab taganemisõiguse kasutamisega seotud erandeid. Seega käsitletakse kõnealuseparagrahvi raames küsimusi, mis puudutavad väljaspool äriruume sõlmitava lepingu reguleerimisala,millele viitab ka sätte pealkiri.Lõikes 1 sätestatakse juba kehtivas õiguses tuntud põhimõte, mille järgi ei kohaldata väljaspooläriruumi sõlmitava lepingu regulatsiooni nendele lepingutele, mille väärtus ei ületa 15 eurot. Selliseerandi säilitamise võimaluse näeb ette ka direktiivi artikli 3 lg 4, mis võimaldab liikmesriikidel välistadaväljaspool äriruume sõlmitud lepingute regulatsiooni kohaldamise lepingutele, mis vastavad küllväljaspool äriruume sõlmitava lepingu definitsioonile, kuid mille väärtus on alla 50 euro. Tulenevaltliikmesriikide elatustasemete erinevusest võimaldab direktiiv määrata riigisiseselt ka madalamakünnise. Kuna praegune regulatsioon on end igati õigustanud ning Justiitsministeeriumini polejõudnud informatsiooni, et vastav piirmäär vajaks tõstmist, peeti eelnõu koostamisel põhjendatuksjääda status quo juurde. Muutub vaid regulatsiooni asukoht seaduses. Nimetatud põhimõte tuuakseselguse huvides VÕS-i § 46 lõikest 2 üle § 47 lõikesse 1, sest see sobib loogiliselt ja süsteemseltparemini § 47. Eelnõu kohaselt jääb § 46 vaid väljaspool äriruume sõlmitud lepingu termin ning §-s 47sätestatakse erandid väljaspool äriruume sõlmitud lepingute kohaldamisalale.Lõikes 2 loetletakse need valdkonnad, millele väljaspool äriruume sõlmitava lepingu regulatsiooni eikohaldata ehk sätestatakse vastava jao sisuline reguleerimisala. Kehtivas õiguses selline loetelu10
puudub, see tähendab seda, et väljaspool äriruume sõlmitava lepingu regulatsiooni kohaldatakseeranditult kõikidele lepingutele, sõltumata nende sisust, kui need sõlmitakse VÕS-i § 46 lõikes 1nimetatud tingimustel. Seega muutub regulatsioon ettevõtja jaoks seeläbi soodsamaks. Kõnealuseslõikes välja pakutud reguleerimisala koostamisel on lähtepunktiks võetud direktiivi artikli 3 lõikes 3sätestatud nimekiri.Kuigi kõnesolev direktiiv lähtub täisharmoneerimise printsiibist, on liikmesriigid direktiivireguleerimisalast välja jäävate valdkondade puhul vabad otsustama, mis reegleid nad vastavateleküsimustele kohaldavad. Muu hulgas võivad liikmesriigid otsustada kohaldada sellistele valdkondadeleka direktiivist tulenevaid reegleid ja seda nii osaliselt kui täiemahuliselt (vt direktiivi põhjenduspunkti nr13). Kuna artikli 3 lõikes 3 sätestatud erandid puudutavad ka teiste ministeeriumite vastutusvaldkondi,palus Justiitsministeerium eelnõu koostamise käigus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil,Rahandusministeeriumil ja Sotsiaalministeeriumil anda hinnang väljaspool äriruume ja sidevahendiabil sõlmitavate lepingute regulatsiooni kohaldamisele eluruumi üürilepingutele, lepingutele uuteehitiste ehitamiseks või olemasolevate ehitiste suuremahuliseks ümberehitamiseks,reisijaveolepingutele, lepingutele, mis sõlmitakse seoses hasartmängudega, ning lepingutele, missõlmitakse tervishoiuteenuse ja sotsiaalteenuste osutamiseks. Teistelt ministeeriumitelt saadudtagasiside alusel on otsustatud praegu teha eelnõus väljaspool äriruume sõlmitud lepingute jaoksvälistused sisuliselt samas mahus, nagu direktiivi artikli 3 lõige 3 ette näeb. 2Eelnõus sätestatud välistuste nimekirjas ei ole eraldi välja toodud direktiivi artikli 3 lõike 3 punktides D,G ja H sätestatud välistusi finantsteenustele, pakettreisidele ja puhkuseosakutele. Asjaolu, et neidlepinguliike ei ole eraldi lõikes 2 välja toodud, ei tähenda siiski, et neile kohalduks täies mahusväljaspool äriruume sõlmitavate lepingute regulatsioon. Tegemist on valdkondadega, mis on EuroopaLiidu õigusega harmoneeritud. Pakettreisidele kohaldub direktiiv 90/314/EMÜ ja puhkuseosakuteledirektiiv 2008/122/EÜ. Finantsteenustele on ette nähtud erireeglid näiteks tarbijakrediidi, kindlustuseja makseteenuste valdkonnas. Nimetatud erireeglid on tarbija õiguste direktiivi artikli 3 lõike 2 kohaselttarbija õiguste direktiivi suhtes ülimuslikud ehk teisisõnu nendes valdkondades sätestatud erinormidprevaleerivad tarbija õiguste direktiivis ette nähtud üldnormide üle. Seda üld- ja erinormi vahekordaselgitab eelnõuga loodav § 47 lõige 5.Oluline on rõhutada, et välistus tehakse ainult väljaspool äriruume sõlmitud lepingute regulatsioonikohaldamisele, samas ei ole välistatud, et kui lepingu üks pool on tarbija ja teine pool ettevõtjaeelnõuga loodava § 1 lõike 5 või 6 tähenduses, kohaldub kõnealuses lõikes viidatud lepinguleülejäänud VÕS-i üldosa regulatsioon, sh regulatsioon, mis luuakse kõnealuse eelnõuga.Lõike 2 punktis 1 on direktiivi artikli 3 lõike 3 p A alusel välistatud väljaspool äriruume sõlmitavatelepingute kohaldumine sotsiaalteenuste osutamisele. Direktiivi põhjenduspunktis nr 29 on põhjendatudsotsiaalteenuste direktiivi reguleerimisalast välistamist asjaoluga, et direktiivi sätted ei olesotsiaalteenuste puhul asjakohased. Sotsiaalteenused on oma põhiolemuselt erinevad, see kajastubvaldkondlikes õigusaktides, millest osa on liidu tasandi ja osa riigisisese tasandi õigusaktid. <strong>Eesti</strong>sreguleerib sotsiaalteenuste osutamist sotsiaalhoolekandeseadus. Sotsiaalhoolekande seaduse § 2punkti 3 kohaselt on sotsiaalteenused isiku või perekonna toimetulekut soodustavad mitterahalisedtoetused. Sotsiaalteenuste loetelu on sätestatud sotsiaalhoolekandeseaduse §-s 10 ning selleloeteluga on hõlmatud direktiivi preambuli punktis 29 esitatud näited erinevatest sotsiaalteenustest,mis peaksid olema direktiivi reguleerimisalast välistatud.Punktiga 2 välistatakse kõnesoleva jao kohaldamisalast lepingud, mis sõlmitakse tervishoiuteenuseosutamiseks. Punkti 2 allikas on direktiivi artikli 3 lõike 3 p B, milles viidatakse tervishoiuteenuseterminile direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punkti A tähenduses. Selle kohaselt on tervishoiuteenus teenus,2 Samas andsid nii Sotsiaalministeerium kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teada, et kujundavadlõpliku seisukoha eelnõu ametliku kooskõlastusringi raames, mistõttu on võimalik, et teatud osas sisulinereguleerimisala veel muutub.11
Page 1 and 2: VÕLAÕIGUSSEADUSE JA TARBIJAKAITSE
Page 3: huvigruppidelt: Majandus- ja Kommun
Page 6 and 7: ettevõtja nimi, kui tegemist on ju
Page 8 and 9: müügilepingu, siis ei või tarbij
Page 12 and 13: mida tervishoiutöötajad osutavad
Page 14 and 15: võimalik leida tarbija kirjelduse
Page 16 and 17: Lõike 1 alus on direktiivi artikli
Page 18 and 19: pooled ei ole kokku leppinud teisit
Page 20 and 21: Lõikega 6 võetakse üle artikli 6
Page 22 and 23: Lõike 1 1 punktis 1 täpsustatakse
Page 24 and 25: soorituste tegemist, lasuks TsMS-i
Page 26 and 27: kauba väärtuse vähenemise eest.
Page 28 and 29: termin peaks hõlmama ka olukordi,
Page 30 and 31: Punkt 4 vastab direktiivi artikli 3
Page 32 and 33: põhjustel ning mis on pärast koha
Page 34 and 35: seaduses säilitada praegust punkti
Page 36 and 37: kohaselt kannab kauba tagasisaatmis
Page 38 and 39: kaupleja veebilehe aadressi, kus as
Page 40 and 41: mis võimaldab tarbijal temale suun
Page 42 and 43: on taganemisõiguse juures oluline
Page 44 and 45: Paragrahvi 56 täiendamine lõikega
Page 46 and 47: hiljemalt 14 päeva möödumisel ta
Page 48 and 49: selle lepinguga seotud teiste lepin
Page 50 and 51: Lõikes 2 nähakse direktiivi artik
Page 52 and 53: müügilepingu puhul tuleb asi ostj
Page 54 and 55: Eelnõuga tehakse ettepanek sätest
Page 56 and 57: võimalikuks omandi ülemineku ostj
Page 58 and 59: pakkujale tulenema seadusest kohust
Page 60 and 61:
Seadust täiendatakse lõikega 1 1
Page 62 and 63:
ei lepi teisiti kokku, tarbija kulu
Page 64 and 65:
Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitse
Page 66 and 67:
Art 3 lg 6 ei Arvestatud läbivalt
Page 68 and 69:
Art 8 lg 4 jah VÕS § 54 lg 5Art 8
Page 70 and 71:
Vastav regulatsioon on osaliselton
Page 72 and 73:
Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitse
show all

Seletuskiri - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?