Seletuskiri - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1.2. Eelnõu ettevalmistajaEelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talitusenõunikud Kaija Riismaa ja Kristiina Koll (kristiina.koll@just.ee, 620 8265). Eelnõu koostamisesse onolulise panuse andnud ka Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus(indrek.niklus@just.ee, 6208 210). Seletuskirja mõjude analüüsi osa on koostanudJustiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Uku-Mats Peedosk(uku-mats.peedosk@just.ee, 620 8187). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanudJustiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Helin Roosileht(helin.roosileht@just.ee, 620 8270).1.3. MärkusedEelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsusetegevusprogrammiga.Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Täpsemalt võetakse eelnõuga üle EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta.Eelnõuga muudetakse võlaõigusseaduse (edaspidi lühendatult ka VÕS) redaktsiooni RT I,11.06.2013, 9 ja tarbijakaitseseaduse (edaspidi lühendatult ka TKS) redaktsiooni RT I 2010, 77, 590.Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.II. SEADUSE EESMÄRKEelnõu seadusena jõustumisel võetakse Eesti õigusesse üle uus tarbija õiguste direktiiv 2011/83/EL.Direktiivi esmane eesmärk on vähendada miinimumühtlustamise printsiibist ajendatud õiguslikkukillustatust, mis seisneb selles, et seni on liikmesriigid direktiivi 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohtasidevahendi abil sõlmitud lepingute korral ja direktiivi 85/577/EMÜ tarbija kaitsmise kohta väljaspooläriruume sõlmitud lepingute korral riigisisesesse õigusesse üle võtnud erinevalt, kuna enamasti onliikmesriigid pidanud vajalikuks pakkuda tarbijatele direktiivist sätestatust kõrgemat kaitset. Õiguslikkukillustatust nähakse aga siseturu kontekstis peamise kaubandust pärssiva takistusena, sest ettevõtjapeab uuele turule sisenemiseks kandma suuremaid tehingukulusid kui olukorras, kus üle Euroopakehtiks üks õiguslik regulatsioon. Lisaks õigusliku killustatuse vähendamisele on direktiivi eesmärk kalihtsustada, täiustada ning ajakohastada seni kehtinud koduukselepingu ning sidevahendi abilsõlmitud lepingu regulatsiooni ning ühtlustada mõnes aspektis ka küsimusi, mis puudutavad kõikitarbijalepinguid (lepingueelne teavitamine, kättetoimetamise reeglid, riski üleminek).Tulenevalt asjaolust, et tarbija õiguste direktiiv lähtub peaasjalikult maksimumharmoneerimisepõhimõttest, ei ole Eestil võimalik säilitada ega võtta vastu norme, mis erinevad direktiivis sätestatust.Erandina jätab direktiiv liikmesriikidele valikuvabaduse osas, mis puudutab järgmiseid sätteid: artikli 3lg 4, artikli 5 lõiked 3 ja 4, artikli 6 lõiked 7 ja 8, artikli 7 lg 4 ning artikli 8 lg 6. Nimetatud sätete puhuljätab direktiiv liikmesriigi enda otsustada, kas ta soovib nimetatud sätetes kohaldada väljapakutudregulatsiooni või riigisiseseid erandeid. Saamaks enne eelnõu koostamist selgust, kuidas suhtuvadvalikukohtadesse huvigrupid, edastas Justiitsministeerium vastavasisulise päringu järgmisteleasutustele ning huvigruppidele: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,Tarbijakaitseamet, Eesti Tarbijakaitse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja KeskmisteEttevõtjate Assotsiatsioon, Kaupmeeste Liit, Teenusmajanduse Koda, Eesti Advokatuur, EestiJuristide Liit, Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia, Riigikohus, TallinnaRingkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus, ViruMaakohus. Märkuseid sisaldava vastuse sai Justiitsministeerium järgmistelt asutustelt ja2