Seletuskiri - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

koopia. Koopia saamise võimaluseks võib pidada nii füüsilise koopia saamist näiteks ettevõtjategevuskohas kui ka näiteks veebilehte, kust on võimalik koopiat alla laadida või välja printida.Punktiga 21 võetakse üle direktiivi artikli 6 lõike 1 p-i G viimane osa, mille järgi peab ettevõtja juhul,kui tal on kaebuste lahendamiseks olemas konkreetne kord, tarbijat selle olemasolust teavitama.Regulatsiooni eesmärk on tagada, et tarbija oleks teadlik viisidest, mille kaudu saab võimalikudkaebused ettevõtja juures kõige operatiivsemalt lahendada. Näiteks võib kõnesoleva punkti kohaseltantav teave olla teave kaebustega tegeleva töötaja kontaktandmete ja vastuvõtuaegade kohta võikonkreetse e-posti aadressi kohta, kuhu oleks kõige mõistlikum kaebused esitada jms.Punktiga 22 võetakse üle direktiivi artikli 6 lõike 1 p T, mille järgi peab ettevõtja tarbijale esitamaandmed tarbija võimaluste kohta pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava organi poolening pöördumise tingimused. Eestis on selline kohtuväline kaebusi lahendav organ Tarbijakaitseametijuures tegutsev tarbijavaidluste komisjon. Pöördumise tingimuste all võiks näiteks selgitada, et TKS-i §22 lõike 2 kohaselt on komisjoni pädevuses lahendada tarbija ja kaupleja vahel sõlmitud lepingusttulenevaid vaidlusi, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel ja kui vaidlusaluse kaubavõi teenuse väärtus on 20 või enam eurot. Samuti võiks viidata asjaolule, et tulenevalt TKS-i 25 lõikest1 on kaebuse läbivaatamine komisjonis pooltele tasuta.Lõike 2 allikas on direktiivi artikli 7 lg 1, mis sätestab vorminõuded väljaspool äriruume sõlmitavatelepingute puhul. Sisuliselt säilib siin kehtiva VÕS-i § 48 lõikes 1 sätestatud nõue, et tarbijale esitatavteave peab olema esitatud kas paberil või mõnel muul püsival andmekandjal. Erisus on, et enam ei oleviidet kirjalikule vormile, vaid piisab teabe esitamisest paberil, mis iseenesest võib olla ka näitekskirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, samuti asjaolu, et mis tahes muul püsival andmekandjal onteabe esitamine lubatud vaid juhul, kui tarbija on sellega nõus. Püsiva andmekandja määratlus onsätestatud VÕS-i §-s 11 1 . Lõike 2 teises lauses sätestatakse põhimõte, et teave peab olema tarbijajaoks arusaadav. See tähendab, et ettevõtja peab selle esitama loetavalt, näiteks on keelatud liigaväikese kirjafondi kasutamine, ning lihtsas ja arusaadavas keeles. Kehtiva § 48 lõike 2 esimeses jakolmandas lauses sätestatut ei ole võimalik tulenevalt direktiivi maksimumharmoneerivast iseloomustseadusesse alles jätta.Lõikega 3 võetakse üle direktiivi artikli 6 lg 4, mis annab ettevõtjale võimaluse teavitada tarbijat temataganemisõigusest, kasutades selleks taganemise näidisjuhendit, mis on direktiivi I lisa A osas ningmis kehtestatakse riigisiseselt justiitsministri määrusega. Sellisel juhul ei pea ettevõtja esitamatarbijale eraldi lõike 1 punktides 12, 14 ja 15 sätestatud teavet taganemisõiguse kohta, piisab, kuitarbijale esitatakse taganemise näidisjuhend ja taganemisavalduse tüüpvorm (p 13). Ettevõtja peabaga silmas pidama, et teave taganemisõiguse kohta loetakse tarbijale taganemise näidisjuhendilesitatuks vaid juhul, kui ta tarbijale tõepoolest näidisjuhendi koos nõutava teabega esitab ja kui ta onjuhendi nõuetekohaselt täitnud. Taganemise näidisjuhendi täitmise nõuded on kirjas näidisjuhendil.Lõikes 4 on sätestatud volitusnorm justiitsministrile taganemise näidisjuhendi kehtestamiseks.Lõige 5 põhineb direktiivi artikli 7 lõike 4 punktil A. Tegemist on liikmesriikidele jäetud valikuõigusega,mida on otsustatud kasutada, tuginedes eelnõu koostamise käigus riigisisestelt huvigruppideltlaekunud tagasisidele. Regulatsioon on ajendatud loogikast, et teatud lepingute puhul ei ole niimahuka lepingueelse teabe, nagu on ette nähtud lõikes 1, esitamine mõistlik. Seetõttu võimaldatakseettevõtjal remondi- või hooldustööde tegemisel esitada tarbijale enne lepingu sõlmimist paberil võitarbija nõusolekul muul püsival andmekandjal ainult teave ettevõtja isiku, kontaktandmete, lepingueseme põhiomaduste, taganemisõiguse olemasolu, selle puudumise või kaotamise võimaluste kohtaning hinna või selle prognoosi kohta. Veelgi enam, kui tarbija on andnud selleks sõnaselge nõusoleku,võib teabe, välja arvatud ettevõtja nimi ja kontaktandmed, esitada ka muul viisil, näiteks suuliselt.Kõnesolevas lõikes ette nähtud võimalust saab kohaldada juhul, kui tarbija on ise pöördunud ettevõtjapoole, kes hakkab tarbijale osutama remondi- või hooldustöid, mille kogumaksumus ei ületa 200 eurot,näiteks olukorras, kus tarbija kutsub endale koju remondimehe väiksemahulisi parandustöid tegema.Vt allpool ka VÕS-i § 48 1 lõiget 3.19