Seletuskiri - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

tarbija lepingust siiski taganeda, peab tarbija hüvitama ettevõtjale lepingu täitmisena üleantu väärtuseproportsionaalselt üleantuga ajani, mil tarbija lepingust taganes, võttes arvesse lepingu kogumahtu.Üleantu väärtus määratakse lepingus kokku lepitud koguhinna alusel. Näiteks kui lepingus on ettenähtud teenustasu ühe kuu kohta ja tarbija kasutab teenust kuni taganemiseni nädal aega, peab tamaksma ettevõtjale tasu selle nädala eest. Nädalane tasu arvutatakse sellisel juhul proportsionaalseltkuutasu suurusest. Lõike 5 viimases lauses on tarbija kaitseks ette nähtud, et kui lepingujärgne hindon ebamõistlikult suur, arvutatakse üleantu väärtus turuhinna alusel. Ebamõistlikkus on määratlemataõigusmõiste, mida tuleb iga kord eraldi sisustada. Lõige 5 hõlmab ka varem § 58 lõikes 1 sisaldunudpõhimõtteid finantsteenuste kaugturustuse kohta.Lõikes 6 nähakse ette erireegel lõikest 5 ning loetletakse olukorrad, mil tarbija ei pea lepingute puhul,mille esemeks on teenuse osutamine või muu kestva soorituse tegemine või vee, gaasi, elektrienergiaja soojuse müük ühendusvõrgu kaudu, ettevõtjale lõikes 5 sätestatud korras üleantu väärtusthüvitama. Lõige 6 vastab direktiivi artikli 14 lõike 4 punktile A ning selle eesmärk on kaitsta tarbijathüvitise maksmise kohustuse eest olukorras, kus tarbijale ei ole antud piisavalt asjakohast teavettaganemisõiguse ja selle tingimuste kohta ning samuti lõike 5 kohase hüvitamiskohustuse kohta, võikui tarbija ei ole avaldanud sõnaselget soovi § 55 lõike 3 kohaselt, et sooritus tehtaks ennetaganemistähtaja lõppu.Lõikes 7 sätestatakse samuti erireegel lõike 5 suhtes. Lõige 7 kohaldub digitaalse sisu üleandmiselepingutele ning sellega võetakse üle direktiivi artikli 14 lõike 4 punkt B. Nimelt ei ole ettevõtjal õigusnõuda tarbijalt hüvitist taganemistähtaja jooksul edastatud digitaalse sisu eest, kui tarbija ei olesõnaselgelt avaldanud soovi, et digisisu edastataks talle enne taganemistähtaja lõppu, ta ei olekinnitanud, et varasema edastamisega kaotab ta taganemisõiguse (§ 53 lõike 4 p 7 1 ) või ettevõtja eiole talle seda kinnitust esitanud (§ 55 lg 2).Lõikes 8 on sätestatud, et taganemisest tulenevad ettevõtja nõuded tarbija vastu piirduvad §-s 56 2sätestatuga ja ka § 56 1 lõikes 3 sätestatuga, sest nendest tuleneb tarbijale teatud kulude kandmisekohustus. See tähendab, et muudel kui kõnealuses paragrahvis sätestatud alustel ei ole võimalikettevõtjal tarbija vastu nõuet esitada. Säte vastab direktiivi artikli 14 lõikele 5.Lõikesse 9 on üle võetud seni § 194 lõikes 3 sisaldunud reegel, et lepingutingimus, mis raskendabtaganemisõiguse kasutamist, eelkõige kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha võileppetrahvi maksmisega, on tühine. Muudatus on tingitud eelnõuga kavandatavast § 194 kehtetukstunnistamisest, mistõttu tuleb seal sisalduvad olulised põhimõtted sätestada seaduses teisteasjakohaste sätete juures.Lõikes 10 on sätestatud, et kui sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks ontarbijakrediidileping, kohaldatakse kõnesolevas paragrahvis nimetatud tagajärgede asemelkõnesoleva seaduse §-s 409 sätestatut.Võlaõigusseadust täiendatakse §-ga 56 3 selleks, et võtta üle direktiivi art 15. Kõnealuses sättesreguleeritakse taganemise mõju sidevahendi abil sõlmitud lepinguga seotud kõrvallepingule, milletarbija on sõlminud ettevõtja endaga või kolmanda isikuga nendevahelise kokkuleppe alusel.Regulatsioon on sisult sarnane tarbijakrediidilepingute jaoks § 409 lõikes 3 2 ette nähtud reegliga,samuti vastab see täpselt väljaspool äriruume sõlmitud lepingute jaoks eelnõuga loodavale §-le 49 3 .Paragrahv 56 3 hakkab kohalduma kõikvõimalikele lepingutele, mis kvalifitseeruvad sidevahendi abilsõlmitud lepinguteks, sh sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepingutele, sest senifinantsteenuste jaoks §-s 57 1 ette nähtud eriregulatsioon tunnistatakse kehtetuks (vt täpsemalt § 57 1kohta seletuskirjas kirjutatut).Lõikes 1 nähakse ette, et kui tarbija taganeb sidevahendi abil sõlmitud lepingust, loetakse taautomaatselt taganenuks ka kõrvallepingust. Direktiivi art 15 ja selle alusel loodav VÕS-i § 56 3 onajendatud loogikast, et kui tarbija taganeb sidevahendi abil sõlmitud lepingust, ei ole tal enam huvi47