Seletuskiri - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

sõlmitud lepingute regulatsiooni kohaldamisalast lepingud, mis sõlmitakse notariaalse tõestamisekaudu.Punktiga 9 välistatakse kõnesoleva jao kohaldamisalast lepingud toiduainete, jookide või muuigapäevaseks tarbimiseks mõeldud asja kohta, mis antakse üle ettevõtja sagedaste ja korrapärasteringsõitude käigus tarbija elu-, asu- või töökohas. Näitena sellistest lepingutest võib tuua näiteks suveleramajade rajoonis regulaarselt ringi sõitvad jäätiseautod ja muud sarnased teenused. Regulatsioonvastab direktiivi artikli 3 lõike 3 punktile J. Sellise erandi tegemine on tõenäoliselt lähtunud loogikast, etringsõidu käigus läbitakse tavapäraseid marsruute, millest asjassepuutuvad tarbijad on üldjuhulteadlikud, mistõttu sarnaneb ettevõtja tegevus tema tegevusega äriruumides.Punktis 10 võetakse üle direktiivi artikli 3 lõike 3 punkt L ning sätestatakse, et väljaspool äriruumesõlmitud lepingute regulatsioon ei kohaldu lepingutele, mis on sõlmitud, kasutades müügiautomaatevõi automatiseeritud äriruume. Näiteks ei kohaldu väljaspool äriruume sõlmitav regulatsioonautomaadist kohvi ostmisele ja teistele sarnastele tehingutele.Punktis 11 tehakse erand lepingutele, mis sõlmitakse elektroonilise side teenuse osutajaga avalikutaksofoni vahendusel taksofoni kasutamiseks või mille tarbija on sõlminud telefoni, interneti või faksiteel loodud ühe ühenduse kasutamiseks. Regulatsioon põhineb direktiivi artikli 3 lõike 3 punktil M.Selle välistusega on hõlmatud näiteks tänaval taksofoni kasutamise lepingud, samuti lepingud, milleesemeks on telefoni, interneti või faksi teel loodud ühe ühenduse kasutamine nt avalikus kohas ühekorra wifi-i kasutamine. Sellisel juhul väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute regulatsioon eikohaldu.Lõikes 3 sätestatakse loetelu nendest lepingutest, mis alluvad küll väljaspool äriruume sõlmitavalepingu regulatsioonile, kuid mille suhtes ei saa tarbija kasutada seaduses ettenähtudtaganemisõigust, mille eesmärk on anda tarbijale järelemõtlemisaega, võimaldades tarbijal lepingusttaganeda põhjust avaldamata. Lisaks on siin loetletud lepingud, mille puhul võib tarbija teatudtingimustel taganemisõiguse kaotada. Direktiivi põhjenduspunktis number 49 on selgitatud, ettaganemisõiguse suhtes peaksid kehtima teatud erandid, sest taganemisõigus võib näiteks teatudkauba või teenuse olemust arvestades olla ebakohane. Vastava lõike alus on direktiivi art 16. Kunadirektiiv lähtub täieliku harmoneerimise põhimõttest, ei ole liikmesriikidel võimalik direktiivis sätestatudloetelu riigisiseselt laiendada ega kitsendada, mistõttu tuleb see üle võtta direktiiviga ettenähtudmahus.Alljärgnevalt on antud täpsem ülevaade lõike 3 punktidest.Punktiga 1 võetakse üle direktiivi artikli 16 p A, mille järgi ei kohaldata taganemisõigust lepingule,mille esemeks on teenuse osutamine või muu kestva soorituse tegemine, kui ettevõtjapoolsedlepingust tulenevad kohustused on täielikult täidetud ning teenuse osutamine või muu sooritusetegemine on alanud tarbija sõnaselgel eelneval nõusolekul ning kinnitusel, et ta kaotabettevõtjapoolsel lepingu täitmisel oma taganemisõiguse. Nimetatud olukorras on taganemine välistatudseetõttu, et motiveerida ettevõtjaid teenuseid pakkuma ka enne 14-päevase taganemistähtaja lõppu.Vastava erandi puudumine tooks tõenäoliselt kaasa olukorra, mil ettevõtjad oleks pigem motiveeritudteenuse alustamisega ootama taganemistähtaja lõpuni, et välistada taganemise tagajärjel toimuvatasjaajamist.Punktiga 2 võetakse üle direktiivi artikli 16 p B. Vastava sätte järgi ei kohaldata taganemisõigust asjaüleandmisele, teenuse osutamisele või muu soorituse tegemisele, mille hind sõltub finantsturukõikumisest, mida ettevõtja ei saa mõjutada ja mis võib ilmneda taganemistähtaja jooksul. Kõnesolevaerandi puudumine võiks kaasa tuua olukorra, mil ettevõtjad eelistavad nimetatud hüvesid mittepakkuda või pakkuda neid oluliselt kallima hinnaga, kuna taganemise võimaluse tõttu võivad nadkanda olulist kahju, mis seisneb selles, et neil pole võimalik tagastatud hüve sama hinnaga enamhiljem maha müüa, kuna turu olukord on teine. Kahju maksavad aga kaudselt kinni teised tarbijad,kuna ettevõtja kantud kahju väljendub ülejäänud hüvede hinnas.Punktiga 3 võetakse üle direktiivi artikli 16 p C, mille järgi ei kohaldata taganemisõigust sellise asjaüleandmisele, mis on valmistatud tarbija esitatud nõuete järgi või mis on selgelt kohandatudkonkreetse tarbija vajadustele. Kõnealune erand on ajendatud sellest, et ettevõtjal ei pruugi olla13