Seletuskiri - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

saadud tagasiside alusel on otsustatud praegu teha eelnõus väljaspool äriruume sõlmitud lepingutejaoks välistused sisuliselt samas mahus, nagu direktiivi artikli 3 lõige 3 ette näeb. 3Eelnõus sätestatud välistuste nimekirjas ei ole eraldi välja toodud direktiivi artikli 3 lõike 3 punktides D,G ja H sätestatud välistusi finantsteenustele, pakettreisidele ja puhkuseosakutele. Asjaolu, et neidlepinguliike ei ole eraldi lõikes 2 välja toodud, ei tähenda siiski, et neile kohalduks täies mahussidevahendi abil sõlmitavate lepingute regulatsioon. Tegemist on valdkondadega, mis on EuroopaLiidu õigusega harmoneeritud. Pakettreisidele kohaldub direktiiv 90/314/EMÜ ja puhkuseosakuteledirektiiv 2008/122/EÜ. Finantsteenustele on ette nähtud erireeglid näiteks tarbijakrediidi, kindlustuseja makseteenuste valdkonnas, samuti kohaldub neile finantsteenuste kaugturustuse direktiiv2002/65/EÜ. Nimetatud erireeglid on tarbija õiguste direktiivi artikli 3 lõike 2 kohaselt tarbija õigustedirektiivi suhtes ülimuslikud ehk teisisõnu nendes valdkondades sätestatud erinormid prevaleerivadtarbija õiguste direktiivis ette nähtud üldnormide üle. Seda üld- ja erinormi vahekorda selgitabeelnõuga muudetav § 53 lõige 5.Oluline on rõhutada, et välistus tehakse ainult sidevahendi abil sõlmitud lepingute regulatsioonikohaldamisele, samas ei ole välistatud, et kui lepingu üks pool on tarbija ja teine pool ettevõtjaeelnõuga loodava § 1 lõigete 5 või 6 tähenduses, kohaldub kõnealuses lõikes viidatud lepinguleülejäänud VÕS-i üldosa regulatsioon, sh regulatsioon, mis luuakse kõnealuse eelnõuga.Lõike 2 punktis 1 on direktiivi artikli 3 lõike 3 p A alusel välistatud sidevahendi abil sõlmitavatelepingute regulatsiooni kohaldumine sotsiaalteenuste osutamisele. Direktiivi põhjenduspunktis nr 29on põhjendatud sotsiaalteenuste direktiivi reguleerimisalast välistamist asjaoluga, et direktiivi sätted eiole sotsiaalteenuste puhul asjakohased. Sotsiaalteenused on oma põhiolemuselt erinevad, seekajastub valdkondlikes õigusaktides, millest osa on liidu tasandi ja osa riigisisese tasandi õigusaktid.Eestis reguleerib sotsiaalteenuste osutamist sotsiaalhoolekandeseadus. Sotsiaalhoolekande seaduse§ 2 punkti 3 kohaselt on sotsiaalteenused isiku või perekonna toimetulekut soodustavad mitterahalisedtoetused. Sotsiaalteenuste loetelu on sätestatud sotsiaalhoolekandeseaduse §-s 10 ning selleloeteluga on hõlmatud direktiivi preambuli punktis 29 esitatud näited erinevatest sotsiaalteenustest,mis peaksid olema direktiivi reguleerimisalast välistatud.Punktiga 2 välistatakse kõnesoleva jao kohaldamisalast lepingud, mis sõlmitakse tervishoiuteenuseosutamiseks. Punkti 2 allikas on direktiivi artikli 3 lõike 3 p B, milles viidatakse tervishoiuteenuseterminile direktiivi 2011/24/EL artikli 3 punkti A tähenduses. Selle kohaselt on tervishoiuteenus teenus,mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele, et hinnata, säilitada või taastada nendeterviseseisundit, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine, väljastamine ja nendegavarustamine. Tarbija õiguste direktiivis on samas täpsustatud, et oluline ei ole, kas tervishoiuteenustosutab tervishoiuasutus või mitte. Tarbija õiguste direktiivi põhjenduspunktis nr 30 on viidatud, ettarbija õiguste direktiivi sätted ei ole tervishoiuteenuste puhul asjakohased. Tervishoiuteenustereguleerimiseks on vaja erisätteid, sest need on tehniliselt keerukad, olulised üldhuviteenuste jaoksning neid rahastab ulatuslikult avalik sektor. Eestis reguleerivad tervishoiuteenuste osutamist mitmederiseadused (näiteks tervishoiuteenuse korraldamise seadus), tervishoiuteenuse osutamise lepinguregulatsioon on sätestatud VÕS-i 41. peatükis, §§ 758 jt.Punktiga 3 võetakse üle direktiivi artikli 3 lõike 3 punkt C, mille kohaselt ei rakendata direktiivisttulenevat regulatsiooni hasartmängudele, sealhulgas rahalise panusega õnnemängudele, loteriidele,kasiinomängudele ja kihlveotehingutele. Hasartmängu termin on Eestis sätestatud hasartmänguseaduse § 2 lõikes 1 ja hasartmängude liigid on ära toodud hasartmänguseaduse §-s 3. See ühtibdirektiivis viidatud hasartmängude loeteluga. Hasartmänguseaduses on kehtestatud kõrgendatudnõudmised hasartmängukorraldajatele ja meetmed mängijate kaitseks. Täiendavalt tarbijakaitselistesidevahendi abil sõlmitavate lepingute normide kohaldamine ei oleks selle kõrval põhjendatud.3 Samas andsid nii Sotsiaalministeerium kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teada, et kujundavadlõpliku seisukoha eelnõu ametliku kooskõlastusringi raames, mistõttu on võimalik, et teatud osas sisulinereguleerimisala veel muutub.29