Seletuskiri - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

3. jaguParagrahvi 46 muutmisega võetakse üle direktiivi artikli 2 p-d 8 ja 9, mis sätestavad väljaspooläriruume sõlmitava lepingu ning äriruumi termini.Kehtiva VÕS-i § 46 alus on direktiiv 85/577/EMÜ art 1, mis defineerib väljaspool äriruume sõlmitavalepingu eelkõige selle kaudu, et tegemist on lepinguga, mis sõlmitakse ettevõtja initsiatiivil toimunudkohtumise käigus tema külastuse ajal tarbija elu- või töökohta või ettevõtja initsiatiivil ringsõidu ajalväljaspool ettevõtja äriruume. Võlaõigusseadusesse on mõistesse termin võetud üle laiendatud kujul,hõlmates ka olukorrad, mil leping sõlmitakse tarbija eluruumi või töökoha vahetus läheduses,ühissõidukis või tänaval või ükskõik millisel ettevõtja korraldatud vabaajaüritusel. Tarbija õigustedirektiivi artikli 2 p 8 defineerib väljaspool äriruume sõlmitud lepingu veelgi laiemalt, hõlmates kõiklepingud, mis sõlmitakse või mille suhtes peetakse lepingueelseid läbirääkimisi väljaspool kauplejaäriruume ja seda olenemata sellest, kas lepingu sõlmimise initsiatiiv on tulnud tarbijalt või kauplejalt.Kuna tarbija õiguste direktiivis sätestatud termin erineb olulisel määral varasemast direktiivis85/577/EMÜ sätestatud terminist ning on sisuliselt laiem ka praegu võlaõigusseaduses kasutuselolevast terminist, on eelnõu koostamise käigus leitud, et termin koduukseleping jääb uue direktiivivalguses vastava lepinguliigi kirjeldamisel pigem kitsaks ning definitsiooni paremaks edasiandmiseksoleks mõistlikum võtta kasutusele termin väljaspool äriruume sõlmitud leping. Nimetatud põhjuselnimetatakse VÕS-i 2. ptk 3. jagu ümber ning koduukselepingu termin asendatakse seadustes läbivaltväljaspool äriruume sõlmitava lepingu terminiga.Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu terminiga sätestatakse eelnõuga VÕS-i § 46 lõigetes 1 ja 2,mille järgi loetakse kõnealuseks lepinguks iga leping, mis on sõlmitud või mille sõlmimiseks on tarbijateinud siduva pakkumise ühel järgnevalt nimetatud viisil:- ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum (p 1),- ettevõtja äriruumides või sidevahendi abil vahetult pärast seda, kui ettevõtja on tarbija jaettevõtja üheaegsel kohalviibimisel pöördunud tarbija poole isiklikult ja individuaalselt kohas,mis ei ole ettevõtja äriruum (p 2),- ettevõtja korraldatud väljasõidu ajal eesmärgiga reklaamida ja müüa tarbijale vallasasju võipakkuda teenuseid või muid sooritusi (p 3).Seega loetakse väljaspool äriruume sõlmitud lepinguks iga leping, olenemata konkreetsestlepinguliigist, mis on sõlmitud ettevõtja ja tarbija füüsilisel kohalolekul paigas, mis ei kvalifitseeruettevõtja äriruumiks, näiteks tarbija kodus või töökohas, kohvikus (eeldusel, et tegemist pole ettevõtjaenda kohvikuga), ühistranspordis, parkimisplatsil, rannas, tänaval, ekskursioonil jne. Regulatsioonkohaldub ka juhul, kui leping sõlmitakse äriruumides, aga tarbija on teinud siduva pakkumuseväljaspool äriruume. Sealjuures ei mängi erinevalt kehtivast õigustest rolli see, kas ettevõtja on kohaletulnud tarbija soovil või mitte ehk leping loetakse väljaspool äriruume sõlmitavaks lepinguks ka juhul,kui ettevõtja on tarbija koju tulnud viimase soovil. Kui kehtiva õiguse puhul lähtuti loogikast, et tarbijaon ettevõtja poolt kergesti mõjutatav üksnes olukorras, kui ettevõtja on tema poole pöördunud omalinitsiatiivil, ja mitte siis, kui ta on lepingu sõlmimiseks ettevõtjaga ise ühendust võtnud, sest selliseljuhul on tarbijal olnud võimalik lepingu sõlmimise üle järele mõelda juba enne ettevõtja saabumist,lähtub uus regulatsioon sellest, et tarbija võib lepingu sõlmimisel väljaspool äriruume olla teatavapsühholoogilise surve all alati, kuna ettevõtjal on äriruumidest väljaspool tarbijat lihtsam survestada,kas või näiteks seeläbi, et ta keeldub tarbija kodust enne lahkumast kui leping on allkirjastatud või ontarbija teinud siduva pakkumise. Definitsiooni järgi loetakse väljaspool äriruume sõlmitavaks lepingukserandkorras ka lepingud, mille suhtes on lepingueelseid läbirääkimisi peetud (ehk ettevõtja onkonkreetse tarbija poole isiklikult pöördunud lepingu sõlmimise eesmärgil) väljaspool äriruume, kuidleping ise on sõlmitud vahetult pärast seda ettevõtja äriruumides või sidevahendi abil. Vastavaregulatsiooni eesmärk on vältida, et ettevõtjad saaksid tarbijakaitse normidest kõrvale hiilida seeläbi,et vahetult pärast tarbija psühholoogilist mõjutamist väljaspool äriruume, näiteks tänaval, kutsutakse9